Eelajaloolised inimesed ei vajanud hambapastat, niiti ega isegi helihambaharju. Nad elasid teraviljavabal dieedil, mis koosnes lihast, köögiviljadest ja pähklitest ning neil olid väga ilusad hambad. Igemehaigustega seotud bakterid hakkasid probleemiks saama alles siis, kui inimesed hakkasid põllumajandusega tegelema. 2013. aastal Adelaide’i ülikooli grupi poolt läbi viidud iidse hambakatu geneetiline uuring kaardistas suubakterite kulgu, alustades tugevate lõualuudega neoliitikumi küttidest-korilastest, ja dokumenteeris, millal süsivesikuterikas dieet tõi katu meie suhu.
Ilus naeratus, koopamees:
Teadlased võtsid 34 eelajaloolise Põhja-Euroopa inimskeleti kaltsifitseeritud naastude DNA ja jälgisid teatud tüüpi suubakterite sissetoomist.
Teadlased leidsid, et hambaaukudega seotud bakterid, nagu S. mutans, muutusid tööstusrevolutsiooni ajal domineerivaks.
Samuti selgus uuringust, et parodondihaigustega (nt igemepõletikuga) seotud bakterite esinemissagedus ei ole pärast põlluharimise algust kuigivõrd muutunud.