On näidatud, et avalikel suitsetamiskeeludel on suur mõju südamehaiguste esinemisele. Colorado osariigis Pueblos langes südamehaiguste tõttu haiglaravi üle 40 protsendi vaid kolm aastat pärast avaliku suitsetamiskeelu jõustumist. Montana osariigis asuv Helena nägi sarnaseid tagajärgi pärast suitsetamiskeelu kehtestamist 2004. aastal. Uued uuringud sigaretisuitsu – sealhulgas passiivse suitsetamise – mõju kohta näitavad, et isegi väike suits võib vallandada südameataki inimesel, kelle arterid on juba ummistunud.
Veel fakte suitsetamise mõjude kohta:
Ühe sigaretipahmakaga satub kehasse üle 7,000 kemikaali, mõjutades kõiki olulisi organeid.
Umbes iga viies Ameerika Ühendriikide täiskasvanud suitsetab ja hinnanguliselt puutuvad kümned miljonid inimesed iga päev kokku passiivse suitsetamisega.
Suitsetamiskeelud ei ole uus asi, kuigi need on kogu maailmas kiiresti populaarsust kogunud. 1575. aastal keelasid Mehhiko kirikud kirikukohtadel tubaka kasutamise ning mitmes linnas on suitsetamine aeg-ajalt keelatud. Esimene üleriigiline suitsetamiskeeld kehtestati Saksamaal 1941. aastal natsipartei ajal ja see kehtis kuni II maailmasõja lõpuni.