Kas ajalehtedel on alati olnud eetilised standardid?

New York Herald oli üks esimesi ajalehti, mis asutati niinimetatud “pennipressi” ajastul, mil trükitehnoloogia areng muutis uudised keskklassile mõistliku hinnaga kättesaadavaks. Muidu oma erapooletute poliitiliste reportaažide ja korraliku ärikajastuse poolest tuntud paber on igaveseks tindiga määrdunud 1874. aasta petuartikliga, milles väideti ekslikult, et Central Parki loomaaia loomad on põgenenud ja “moonutanud, tallanud ja vigastanud” mitmeid inimesi linn. Lõpuks tunnistas reporter Joseph Clarke, et tema ja tegevtoimetaja Thomas Connery mõtlesid loo välja, et illustreerida, mis võib juhtuda, kui loomaaia tingimusi ei paraneks.

Halb idee, mis andis tagasilöögi:

Clarke’i algse loo lõpus teatas reporter koguni: “Muidugi on kogu ülaltoodud lugu puhas väljamõeldis. Ükski sõna sellest pole tõsi.” Kuid hilinenud lahtiütlus jäi enamikule ärevil New Yorki elanikele vahele.
Central Park oli sel ajal umbes 15-aastane ja populaarne New Yorgi vabaajaklasside seas. Loomaaed, kus elavad elevantid, sebrad, piisonid, suured kassid, ahvid ja muud olendid, oli üks pargi populaarsemaid vaatamisväärsusi.
Rivaal New York Times nimetas seda triki “mitte ainult ajakirjandusliku kõlbluse ja avalikkuse austamise, vaid ka tavalise sündsuse ja inimlikkuse rikkumiseks”.