Üürileping viitab toimingule, mille kohaselt üks ettevõte laenab vara teisele ettevõttele vastutasuks perioodiliste üürimaksete eest (näiteks korteri üürimine). Kapitalirent on üks liisingu vorme, kus liising on põhiliselt üles ehitatud ostu- ja finantseerimislepinguna. Kapitalirenti kasutatakse tavaliselt siis, kui ettevõtted laenavad üksteisele suuri seadmeid või muid kapitalimahukaid varasid. Kapitalirendi arvestamiseks tutvuge lepingu tingimustega ja tehke vastavad päevikukanded. Pidage meeles, et finantsarvestuse standardite nõukogu (FASB) välja antud uued reeglid jõustusid 2018. aastal avalike äriühingute ja 2019. aastal kõigi teiste organisatsioonide jaoks.
1
Lugege kasutusrendi kohta. Kapitalirendi mõistmiseks peate esmalt mõistma kasutusrendi, kuna need on kaks peamist liisingu tüüpi. Kasutusrent on traditsiooniline liising, mille puhul rendileandja (või kinnisvara omanik) annab laenuvõtjale (või rentnikule) teatud perioodiks üle vara kasutusõiguse, mille järel see tagastatakse. Kasutusrendi puhul ei võta laenuvõtja omandiriski. Kasutusrendiga ei kaasne vara omandiõigust ja seetõttu ei kajastu vara mingil viisil ettevõtte bilansis. Ainus oluline raamatupidamisarvestus kasutusrendi puhul on üür ehk liisingumakse, mis kajastub kasumiaruandes kuluna. Kasutusrendilepingud on tavaliselt vara elueaga võrreldes lühikesed. Näiteks kui liisitakse masinat ja masina eluiga on 25 aastat, võib kasutusrent olla viis aastat.
2
Võrrelge kasutusrenti kapitalirendiga. Kapitalirent on teist tüüpi liising ja erinevalt kasutusrendist nõuab kapitalirent, et rentnik kannab osa vara omamisest tulenevaid riske ja eeliseid, kuigi see vara tegelikult kunagi ei kuulu. Kapitalirent tekib siis, kui rentnik kajastab vara bilansis nii, nagu oleks see vara tema omanik. Liisinguvõtja teeks siis liisinguandjale liisingumakseid ning need maksed koosnevad intressidest ja põhiosa tagasimaksetest, nagu laenu puhul. Kapitaliliisingu puhul on mitmeid plusse. Nii nagu siis, kui vara tegelikult kuulus ettevõttele, saavad nad igal aastal maksudest maha arvata liisingumakse intressikomponendi ja taotleda ka vara igal aastal amortisatsiooni. See tähendab, et kuna vara väärtus väheneb igal aastal, saab ettevõte sellest kasu, samas kui kasutusrendi puhul poleks see võimalik. On ka miinuseid. Näiteks kuna vara on bilansis, muudaks see ettevõtte varade tootluse madalamaks. Seda seetõttu, et kuna varade tootlus on tulu protsendina koguvarast, siis varade suurenemise korral tootlus langeb (eeldusel, et tulu jääb samaks).
3
Mõelge kapitalirendi kriteeriumidele. Kapitalirendi alusel ostab rentnik sisuliselt vara liisinguandjalt, kusjuures liisingumaksed toimivad finantseerimiskokkuleppena. Kui liising vastab ühele neist neljast kriteeriumist, tuleb seda arvestada kapitalirendina: Vara omandiõigus läheb lepingu tähtaja saabumisel üle rentnikule. Rentnikule antakse võimalus osta vara turuhinnast madalama hinnaga. väärtus lepingu tähtaja saabumisel. Üürilepingu tähtaeg on suurem kui 75 protsenti vara kasulikust elueast. Kõikide tulevaste üürimaksete nüüdisväärtus on võrdne või suurem kui 90% vara turuväärtusest
4
Hinnake üürilepingu tingimusi. Enne päevikukirjete tegemist veenduge, et mõistate rendilepingu tingimusi. Mõelge näiteks rendilepingule, mille kohaselt ettevõte A rendib hoone ettevõttele B 10 aastaks. Ettevõte B maksab iga aasta alguses rendimakse 12 000 dollarit. Hoone kasutusiga on 12 aastat; seetõttu on tegemist kapitalirendiga, kuna rendiperiood on pikem kui 75 protsenti vara elueast.
5
Vaadake üle kapitalirendi kajastamise põhiline raamatupidamisprotsess. Enne päevikukirjete õppimist on oluline mõista raamatupidamise põhiprotsessi. Raamatupidamise seisukohast on kapitalirendi sõlmimisel põhiliselt tegemist vara ostmisega ja seejärel laenuga finantseerimisega. Seetõttu oleks raamatupidamine väga sarnane sellele, kui ostaksite ja finantseeriksite vara. See tähendab, et peate esmalt lisama vara bilanssi põhivarana ja lisama vara väärtuse bilanssi kapitalirendi kohustusena (kuna te ei oma vara). liising, tasuksid regulaarsed maksed, mis koosnevad intressist ja põhiosast. Makse intressiosa kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna ja põhiosa vähendaks kapitalirendi kohustuse jääki. Oletame näiteks, et liisisite vara väärtusega 10 000 dollarit. See tähendab, et 10 000 dollarit kantakse bilansis varana ja 10 000 dollarit kapitalirendi kohustusena. Kui teil oleks aastamakse 1000 dollarit ja 100 dollarit oli intress, kuluks 900 dollarit kapitalirendi kohustuse konto vähendamiseks. Aja jooksul tähendab see, et kapitalirendi kohustuste konto jõuab lõpuks nullini. Lõpuks on teil vaja amortisatsioonikontot. Kuna vara amortiseerub nende kasuliku eluea jooksul, peate igal aastal arvestama vara väärtuse vähenemisega.
6
Alustuseks registreerige päevikukirjed, et tuvastada üürilepingu algus. Päeviku sissekanded kajastavad tõsiasja, et üürileping on sisuliselt müük. Oletame näiteks, et ettevõte A rendib hoone ettevõttele B 10 aastaks aastase üürimaksega 12 000 dollarit. Oletame, et hoone väärtus on 120 000 dollarit. Pange tähele, et vara väärtus peaks olema võrdne kõigi tulevaste üürimaksete nüüdisväärtusega. Selles näites eeldame, et hoone väärtus on võrdne kõigi tulevaste üürimaksete summaga (12 000 dollarit korda 10 aastat). Tegelikkuses oleks see väiksem, kuna need tulevased üürimaksed tuleb diskonteerida, et võtta arvesse asjaolu, et tulevikus saadav raha on vähem väärt kui praegu saadud raha. Alustuseks avage mis tahes kasutatav raamatupidamistarkvara, debiteerige “Hoone”. ” varakontole 120 000 dollarit ja liisingukohustuste kontole krediteerida 120 000 dollarit. Kui need kontod pole teie raamatupidamisprogrammis saadaval, peate need looma. Selle tehinguga kajastatakse bilansis hoone ja liising.
7
Iga rendimakse tuvastamiseks registreerige päeviku kanne. Nüüd, kui liising on bilansis kajastatud, tuleb arvestada rendimaksete üle. Iga aasta 1. jaanuaril peate tegema makse, et kajastada oma liisingumakseid liisinguandjale. Selleks debiteeriksite liisingut 12 000 dollarit ja krediteeriksite sularaha 12 000 dollarit. See vähendab liisingukohustuse konto väärtust, kajastades asjaolu, et “laenu” põhimõte makstakse tagasi. See tehing vähendab ka sularaha, kuna maksate liisinguvõtjale. Pange tähele, et see eeldab, et sellega ei kaasne intressi. Kui osa sellest 12 000 dollari suurusest aastamaksest on intress, peate selle osa debiteerima intressikulude kontolt. Oletame näiteks, et 12 000 dollari suurune makse sisaldas 10 protsenti intressi. See tähendab, et 1090 dollarit sellest maksest oli intressikulu. Seetõttu registreeriksite kapitalirendi kohustuse kontole deebetina 10 910 dollarit, intressikulu konto deebetiks 10 90 dollarit ja võlgnevuste kontole krediiti 12 000 dollarit. Need päevikukanded kahandavad jätkuvalt liisingukonto saldot. kuni need jõuavad lepingu lõppedes 0-ni.Võite teha ka igakuiseid makseid. Arvestage seda samal viisil, kuid korrake protsessi kaksteist korda – üks kord iga kuu kohta.
8
Märkige üles kõik vajalikud amortisatsioonikulud. Kuna kapitalirenti käsitletakse ostu-müügilepinguna, peab rentnik kirjendama kõnealuse vara amortisatsiooni. Ülaltoodud näites peate hoone konto 120 000 dollari suuruse saldo amortiseerima kogu selle eluea jooksul. Nõutavad päevikukanded varieeruvad sõltuvalt ettevõtte amortisatsioonigraafikust. Amortisatsioon hõlmab vara väärtuse võtmist (120 000 dollarit) ja selle väärtuse vähendamist selle eluea jooksul (10 aastat). Näiteks lineaarse amortisatsiooni kasutamisel amortiseerub vara 12 000 dollarit aastas (120 000 $/10=12 000 ${displaystyle $120 000/10=12 000 $). Selle arvestamiseks peate selle summa kasumiaruandesse kandma. igal aastal kuluna. Põhiprotseduur on amortisatsioonikulukonto debiteerimine 12 000 dollari võrra ja seejärel akumuleeritud amortisatsioonikonto krediteerimine 12 000 dollari võrra.