Selle artikli eesmärk on teavitada uusi MATLAB-i kasutajaid, kuidas anonüümset funktsiooni joonistada. See meetod nõuab vähest programmeerimiskogemust, nii et alustamiseks tehke esimene samm.
1
Avage oma arvutis MATLAB.
2
Tea, millist funktsiooni soovite graafikut koostada. Anonüümseid funktsioone ei salvestata ühtegi programmifaili. Nad võivad aktsepteerida mitut sisendit ja tagastada väljundid. Peate teadma, millist funktsiooni soovite graafikut koostada, sest peate enne funktsiooni kirjutamist andma MATLABile teada, millised sõltumatud muutujad teie funktsioonil on. Mõned näited anonüümsetest funktsioonidest on järgmised: trigonomeetrilised funktsioonid ratsionaalsed funktsioonid polünoomid logaritmilised funktsioonid
3
Tea, millise intervalli alusel soovite oma funktsiooni graafikut koostada. Soovite teada, millise intervalli alusel soovite oma funktsiooni graafikut kujutada, kuna see sisestatakse enne funktsiooni graafiku koostamist. Enne tippimise alustamist on hea mõte teada oma intervalli. Intervallidel on alati alumine ja ülemine piir. Intervalli sisestamist selgitatakse hiljem.
4
Klõpsake käsuaknas. Siin saate paigutada üksikud avaldused. Käsuaknas saate määrata muutujatele väärtusi, määrata muutujatele funktsioone, joonistada funktsioone jne.
5
Nimetage funktsioon. Esimene asi, mida hakkate tippima, on funktsiooni nimi. Funktsioonide tüüpilised nimed on “f†ja “gâ€. Siiski saate funktsioonile nime anda ükskõik milliseks, mida soovite. Funktsiooni nimi peab algama tähega. See ei tohiks sisaldada erimärke. See võib sisaldada numbreid, kui esimene märk on täht.
6
Seadistage sõltumatud muutujad. Vahetult pärast funktsiooni seadistate sõltumatud muutujad. Selleks lisate funktsiooni nime järele võrdusmärgi “=â€. Seejärel lisage tühik ja “@â€. Kohe “@— järele paned avatud sulgu “(“. Nüüd saate hakata loetlema kõiki sõltumatuid muutujaid. Kui teie sõltumatu muutuja on “xâ€, peaks see välja nägema järgmine: “@(x) )â€. Kui soovite rohkem sõltumatuid muutujaid, siis pange iga muutuja järele koma, näiteks @(x,y).
7
Sisestage oma funktsioon. Pärast sõltumatute muutujate seadistamist saate funktsiooni tippida. Nende vahele on hea jätta tühik, et kood näeks kena välja. Siin on mõned põhilised näpunäited funktsioonide sisestamiseks MATLABis.Kosinus- cos(x)Sine-sin(x)Tangent-tan(x)Koosinus(kraadides)-cosd(x)Sine(kraadides)-sind(x) Puutuja(kraadides)-tangens(x)korrutamine- “2*xâ€jagamine- “2/xâ€liitmine- “2+xâ€lahutamine- “2-xExponent- x^2e- exp(x)Näide polünoomi sisestamise kohta – “2*x^2+3*x+7”
8
Vajutage ↵ Enter. See salvestab funktsiooni muutujasse. Pärast sisestusklahvi vajutamist peaks funktsioon ilmuma järgmisele reale. Kui saate veateate, olete võib-olla midagi valesti sisestanud.
9
Joonistage funktsioon. Järgmisel real kirjutate funktsiooni joonistamiseks avalduse. Anonüümse funktsiooni joonistamiseks peate kasutama “fplot†isegi siis, kui teie funktsiooni nimi ei ole “f”. Fploti õige süntaks on: fplot(funktsiooni nimi, intervall). Seega peate põhimõtteliselt sisestama funktsiooni nime funktsioon ja seejärel sisestage intervall. Intervall kirjutatakse [alumine piir ülemine piir]. Näiteks: fplot(f,[0 2*pi]). Kui te intervalli ei tea, võite lihtsalt panna “fplot (f)â€. MATLAB valib intervalli. Pärast selle sisestamist vajutage uuesti sisestusklahvi.
10
Klõpsake käsuaknas tagasi. Veenduge, et klõpsate käsuaknas tagasi. Ärge väljuge graafikust. Kui väljute graafikust, ei saa te graafikut lisada.
11
Lisa silditeljed ja pealkiri. Pärast iga telgede või pealkirja märgistamist vajutate ↵ Enter. Graafikaken muutub iga kord. Veenduge, et kursor on endiselt käsuaknas. Siin on, kuidas saate igale:x-teljele nime anda: xlabel(‘nimi’)y-axis: ylabel(‘nimi’)title:title(‘nimi’).
12
Salvestage graafik. Kui soovite graafiku salvestada, klõpsake graafiku aknas faili. Seejärel vajutage “salvesta nimega” ja valige, kuhu soovite selle salvestada.