Hüperteksti märgistuskeele (HTML) jaoks parima avatud lähtekoodiga redaktori valimine on kasutaja kogemuse, projekti olemuse ja tarkvaras saadaolevate funktsioonide sobitamise küsimus. Algajad peavad tõenäoliselt heaks valikuks redaktorit „See, mida näed, seda ka saad” (WYSIWYG). Seda tüüpi redaktor võimaldab kasutajal kujundada veebidokumenti, paigutades selle elemendid visuaalselt, samal ajal kui redaktor ise toodab aluseks oleva HTML-koodi. Kõigil kogemustasemetel kasutajatel oleks tõenäoliselt kasu redaktorist, millel on sellised funktsioonid nagu võimalus redigeerida korraga mitut lehte, otsida ja asendada failides üksusi ning värskendada veebisaiti otse redaktorist. Kuna HTML on veebilehtede loomisel domineeriv standardne keel, tuleks HTML-i validaatori kaasamist pidada oluliseks funktsiooniks.
Kogenud disainer saab lihtsa tekstiredaktoriga luua keerukaid veebilehti HTML-iga. Isegi HTML-i kodeerimise eksperdid ei vaja ega soovi alati sellist praktilist lähenemist. Avatud lähtekoodiga HTML-redaktor peaks pakkuma funktsioone, mis on kogenutele otsetee ja algajatele hädavajalikud. Redaktor võib sisaldada ka võimalusi, mis ulatuvad kaugemale HTML-i tõhusast loomisest. Avatud lähtekoodiga HTML-i redaktori valimisel on olulised ka funktsioonid, mis lihtsustavad veebisaidi hooldust ja võimaldavad koostööd.
WYSIWYG-redaktorid võimaldavad kasutajatel, kellel on vähe või üldse mitte HTML-i teadmisi, veebilehte kujundada. Kujundus, mis redaktoris hea välja näeb, ei ole aga alati atraktiivne, kui seda vaadatakse erinevate veebibrauseritega. Algajaid võib paremini teenindada avatud lähtekoodiga HTML-i redaktor, millel on suur valik malle, mille hulgast valida. Võimalus luua ja salvestada malle võib olla kasulik kogenumale kasutajale. Kogenud disainerid kasutavad mõnikord WYSIWYG-redaktoreid, et kiiresti luua struktuure, näiteks keerukaid tabeleid.
Avatud lähtekoodiga HTML-i redaktori funktsionaalsust täiustab võimalus korraga avada ja redigeerida mitut faili. Soovitatav on otsida ja asendada funktsioon, mis töötab kõigil avatud lehtedel. Ideaalis töötaks see funktsioon kogu saidi kataloogistruktuuris. HTML-märgendi täitmine võib säästa aega, eriti kui seda saab kohandada isiklike kodeerimiseelistustega. Unustada ei tohiks ilmsemaid funktsioone, nagu õigekirja- ja grammatikakontroll.
Sisseehitatud failiedastusprotokolli (FTP) võimalus võimaldab värskendada saiti otse redaktorist. Seda funktsiooni saab tõhusalt lisada versioonikontrollisüsteemi, mis võimaldab veebisaidi kohalikel ja hostitud koopiatel sünkroonida. Selline süsteem parandaks disainerite ja autorite koostööd töökoha või ajakava järgi eraldatud vahel. HTML-i validaatori lisamine redaktorisse on veelgi olulisem, kui veebiprojekt on koostöö.
Mõned funktsioonid, mis pole vajalikud, kuid mida on avatud lähtekoodiga HTML-redaktoris kenad, võivad sisaldada sisseehitatud pilditöötlusvõimalust. See välistaks vajaduse hankida spetsiaalne pildiredaktor ja säästaks programmide vahel vahetamise aega. Linkide kontrollija linkide kontrollimiseks ja värskendamiseks aitab saidi ajakohasena hoida. Kogenud kasutaja võib soovida näha JavaScripti, laiendatava märgistuskeele (XML) või andmebaasi ühenduvuse võimalust. Sama võib öelda ka kaskaadlaadilehe (CSS) validaatori kohta.
Populaarsemad avatud lähtekoodiga HTML-i redigeerijad on saadaval enamiku operatsioonisüsteemide jaoks. Paljudel tarkvaraülevaate veebisaitidel on avatud lähtekoodiga tarkvara üksikasjalikud kirjeldused ning juhised tellimiseks või allalaadimiseks. Kui kasutaja nõuded on kindlaks tehtud, on lihtne võrrelda neid vajadusi kõige paremini rahuldavaid tarkvara funktsioone. Avatud lähtekoodiga tarkvaraprogrammidel on aga väga erinevad tehnilise toe võimalused. Kui see teeb muret, siis peaks toimetaja valikul olulisemat rolli mängima tugivõimalused.