Kui mõtlete Big Businessile, mõtlete Fortune 500 ettevõtetele. Kui mõtlete Big Business tarkvarale, siis mõtlete sellistele ettevõtetele nagu IBM ja Oracle. Antud juhul on IBM kliendiinfo juhtimissüsteemi CICS autor, mida kasutavad ka paljud finantsasutused, kolledžid ja ülikoolid, lennufirmade broneerimissüsteemid, kindlustusfirmad, sularahaautomaatide süsteemid ning osariikide ja riikide valitsused.
CICS on tehingute töötlemise süsteem, mis saab hakkama nii väikese kui ka suure arvu tehingutega, kuigi see on mõeldud peamiselt suurte arvude jaoks. Seni registreeritud suurim tehingute arv on mitu tuhat sekundis. Funktsionaalsus ulatub traditsioonilistest suurarvutitest ka veebipõhise partiitegevuseni.
IBM-il on CICS-i versioonid, mis on veebipõhised ja sisaldavad Enterprise Java Beansi. Kaugeltki mitte ainult tehingukäsitleja, CICS täidab ka kõiki muid olulisi süsteemifunktsioone, sealhulgas paketttööde esitamine, kataloogi värskendamine, domeenihaldus ja rakenduste ühendamine. See on üks võimas süsteem.
CICS töötati välja ja töötab peamiselt IBMi 64-bitises z/OS-is, kuigi see võib töötada ka teistes operatsioonisüsteemides, sealhulgas z/VSE, i5 ja OS/2. Seotud süsteemid võivad töötada ka kolmanda osapoole OS-süsteemides, sealhulgas AIX, Linux, Mac OS ja Windows. Valdav enamik CICS-süsteeme töötab aga Big Blue’i toiteallikana. Algselt 1969. aastal USA-s väikeste ja keskmise suurusega suurarvutite jaoks välja töötatud CICS võlgneb nüüd oma ettevõtte ja muude suurte süsteemiprotokollide uuendused Ühendkuningriigis töötavatele programmeerijatele. Viimane väljalase on CICS Transaction Server Version 3.1 for Z/OS, mis käivitati 2005. aastal.
Akronüümi hääldus on kogu maailmas ebaühtlane. Inglise keelt kõnelevates riikides hääldatakse seda nii, et öeldakse iga täht või tehakse algustäht C kõvaks, et kõlada nagu “kicks”. Sakslased ütlevad “tsikid” ja itaallased “tibud”. Hispaanias on see “paks” ning Brasiilias ja Mehhikos “haige”.