Afektiivne andmetöötlus on teadus, mis uurib, kuidas masinad eristavad inimese emotsioone ja reageerivad neile. Selle eesmärk on parandada inimeste ja arvutite vahelist suhtlust, luues masinaid, mis suudavad reageerida ja kohaneda kasutaja mõju muutustele arvuti tõlgendatavate näpunäidete põhjal.
Sõna “mõjutada” viitab afektiivse andmetöötluse kontekstis inimese hetkeseisundile. See hõlmab emotsioone, meeleolu ja seda, kuidas inimene stiimulile reageerib. Sellega seoses on afektiivse andmetöötlustehnoloogia täielikuks mõistmiseks ja rakendamiseks üldiselt vaja erinevaid teadusharusid. Arvutiteadus, lingvistika, robootika, sotsioloogia ja psühholoogia on mõned erialad, mida afektiivne andmetöötlus hõlmab.
Lisaks kasutaja hetkeseisundi määramisele on afektiivse andmetöötluse eesmärk ka luua masinaid, mis suudavad mõjutada kasutaja mõjusid. See võib olla eriti väärtuslik olukordades, kus on vaja pidevat valvsust. Selle näiteks on auto, mis suudab tuvastada, kui juht on unine või joobes. See teeb seda, jälgides haigutamise sagedust, silmade ja pea liikumist ning muud sõidukäitumist. Seejärel reageerib see hoiatustule vilkumisega, valju heli tekitamisega või turvavöö tõmbamisega.
Võime täpselt tõlgendada verbaalseid ja mitteverbaalseid näpunäiteid on afektiivse arvutitöö peamiseks takistuseks. Arvutid tuvastavad üldiselt psühholoogilisi ja füsioloogilisi näpunäiteid andurite kaudu, mis tuleb kasutajaga ühendada. Tehnoloogia arenedes võimaldab see andmekogumiseks kasutada rohkem mittepealetükkivaid meetodeid. Videokaamerad saavad jälgida näoilmeid ja kehakeelt ning mikrofonid saavad salvestada hääletooni. Hiire ja klaviatuuri andurid võivad mõõta naha temperatuuri ja juhtivuse muutusi.
Afektiivse andmetöötluse teine eesmärk on luua masinaid, mis suudavad emotsioone jäljendada. Emotsioone väljendavate arvutite programmeerimisel kasutavad teadlased mõjude juhtimise teooriat. See tähendab, et arvuti emotsioon peab vastama olukorrale. Selle saavutamiseks kasutavad teadlased emotsioonide märgistuskeeles sisalduvate mõjude andmebaasi.
Afektiivsel turundusel on kommertskasutusi. Klienditeeninduskeskused suudavad potentsiaalselt vihased kliendid nende hääle põhjal automaatselt välja sõeluda ja edastada need spetsiaalselt koolitatud esindajale. Afektiivset disaini kasutavad reklaamid võivad tekitada mõjusid, mida müüdav toode võib rahuldada.
Arvutimängudes võimaldab afektiivne andmetöötlus mänge kohandada vastavalt mängija oskuste tasemele. Mittemängijad tegelased saavad vastuseid isikupärastada, mis toob kaasa interaktiivsema kogemuse. Mängu tehisintellekt võib tõsta raskusastet, kui tajub, et mängija peab mängu liiga lihtsaks. Ja vastupidi, afektiivne mängimine võib anda rohkem võimsusi või boonuseid, kui ta arvab, et mängija hakkab pettuma.