Geokodeerimine on meetod ühte tüüpi geograafilise teabe eristamiseks muust geograafilisest teabest. Kasutades teadaolevaid asukohti, näiteks aadresse või kinnisvarateavet, on võimalik koordinaate ekstrapoleerida. Need koordinaadid saab seejärel lisada globaalsesse positsioneerimis- või navigatsioonisüsteemi. Geokodeerimine on teatud tüüpi kaasaegsete hädaolukorra lahendamise süsteemide ja detsentraliseeritud navigatsiooniplatvormide jaoks ülioluline. Geokodeerimine on aga tekitanud poleemikat selle teatud kasutusviiside ümber.
Geokodeerimine töötab üldiselt kahe meetodi, interpolatsiooni ja triangulatsiooni abil. Interpoleeritud asukoht on linnade ja aadresside käsitlemisel tavaline. Kui aadress on nõutav ja süsteem juba teab sama tänava kummalegi poole aadressi, saab ta seda teavet kasutada vajaliku asukoha leidmiseks. Kuna aadresside numbrid asuvad üksteisest teatud kaugusel ja vahelduvad mööda tänavat, arvutab programm lihtsalt teada, mitu numbrit on nõutav aadress teadaolevatest aadressidest. See on põhjus, miks paljud globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS) sihivad spetsiaalselt ristmikke.
Interpoleerimine on hädaolukorra lahendamise süsteemides tavaline. Need süsteemid teavad helistaja aadressi arvutisüsteemist. Seejärel sisestatakse aadress geokodeerimissüsteemi, kus selle koordinaatide leidmiseks kasutatakse teisi teadaolevaid aadresse. Seejärel sisestatakse see teave navigatsioonisüsteemi, mis saadab hädaabimeeskonna sinna, kuhu nad peavad minema. Mobiiltelefonid kasutavad vastupidist geokodeeringut – see annab koordinaadid ja tarkvara leiab selle asukoha.
Teine levinud meetod on triangulatsioon. Seda meetodit kasutatakse tavaliselt kohtades, kus puuduvad lineaarsed ühenduspunktid. Sel juhul määratakse täpne asukoht teiste lähedalasuvate kohtade kaudu. Tarkvara võtab läheduses teadaolevad koordinaadid ja trianguleerib uue koha asukoha. Mida rohkem läheduses asuvaid asukohti süsteem teab, seda täpsemad on tulemused.
Triangulatsioonipõhine geokodeerimine on enamiku käeshoitavate GPS-vastuvõtjate tavaline funktsioon. Need süsteemid kasutavad baaskoordinaatide leidmiseks seadmes olevat kiipi. Seejärel kontrollitakse neid koordinaate piirkonna teiste teadaolevate koordinaatide triangulatsiooni abil. See geokodeering toimib hästi ka kõrbematkade planeerimisel, kuna koordinaadid saab tuvastada enne piirkonda sisenemist, mis võimaldab hõlpsamini navigeerida soovitud sihtkohta.
Geokodeerimine, eriti interpoleerimine, võimaldab kasutajatel saada üllatavalt palju isiklikku teavet. Neid süsteeme kasutades koos teiste avatud andmebaasidega on võimalik inimest üsna lihtsalt jälgida. See on eriti levinud isikute puhul, kes on toime pannud kuritegusid, mis nõuavad kohalikku registreerimist. Selle tulemusena arvavad mitmed valvekoerte rühmad, et geokodeerimine ja paljud teised geograafilised süsteemid riivavad inimeste privaatsust ja vajavad rangemaid eeskirju.