Mõiste “virtuaalne masin” on katustermin, mis viitab allalaaditavatele failidele, mis võivad emuleerida tarkvara ja operatsioonisüsteeme ning käitada erinevaid operatsioonisüsteeme ja virtuaalservereid. Igal virtuaalmasina allalaadimisel on eraldiseisev eesmärk ning mõnda neist kasutatakse iga päev, ilma et kasutaja teaks, et ta kasutab virtuaalmasinat.
Tarkvara emuleerivad virtuaalmasina allalaadimised on tavaliselt mõeldud neile, kes käitavad operatsioonisüsteeme, mis ei näe palju tarkvaraversioone. Virtuaalmasin suudab emuleerida teise operatsioonisüsteemi keskkonda, mille jaoks on välja antud piisav tarkvara, ja võimaldab kasutajal programmi käivitada. Need on tavaliselt protsessi virtuaalmasinad või masinad, mis on loodud täitma ühte funktsiooni ja tavaliselt ei sunni kasutajat ostma või kasutama tarkvara emuleeritava operatsioonisüsteemi installi-CD-d.
Süsteemi virtuaalmasina allalaadimine toimub tervete operatsioonisüsteemide emuleerimiseks. Selleks tehakse arvuti kõvakettale partitsioon ja salvestatakse sellele partitsioonile andmed täiendava operatsioonisüsteemi jaoks. Mõned neist programmidest käitavad eraldi operatsioonisüsteemi teises aknas, teised aga peavad teise operatsioonisüsteemi eraldi käivitama. Olenevalt programmist võivad need virtuaalmasina allalaaditavad failid olla võimelised emuleerima üht või mitut erinevat operatsioonisüsteemi. Tavaliselt on selle virtuaalse masina jaoks operatsioonisüsteemi emuleerimiseks vaja installi-CD-d.
Virtuaalne arvuti sarnaneb süsteemi virtuaalmasinaga, kuna see emuleerib operatsioonisüsteeme. Erinevus seisneb selles, et virtuaalne arvuti ei emuleeri erinevaid operatsioonisüsteeme, vaid võimaldab kasutajal avada sama operatsioonisüsteemi mitu korda samas aknas. Seda kasutavad peamiselt programmeerijad uute koodide või programmide testimiskeskkondade pakkumiseks ilma võimaluseta arvutit rikkuda.
Virtuaalsed serverid erinevad teistest virtuaalmasinate kategooriatest. Kui keegi ostab domeeni ja hostib veebisaiti, on veebisaidi Internetti paigutamiseks vajalik server. Veebimajutusettevõtted kasutavad virtuaalserverit, mis võimaldab neil teha serverisse partitsiooni ja paigutada veebisaidi teave sellesse partitsiooni. See võimaldab veebisaidi omanikul veebisaiti käitada ja hallata ilma tervet serverit ostmata. Veebilehe omanikul ei ole füüsilist serverit, mida ta saaks juhtida, kuid tal ei ole ka füüsilise serveri käitamisega seotud suuri kulusid.