Mis on Interneti-leke?

Internetileke on olukord, kus teave, mis pole veel üldsusele avaldamiseks valmis, tehakse ootamatult kättesaadavaks ühel või mitmel veebisaidil. Sel viisil võidakse avaldada mitmesuguseid andmeid, tavaliselt ilma selle teabe omaniku selgesõnalise loata. Varem on veebisaidi kaudu avalikkusele lekitatud andmeid, nagu lood tulevast muusikaväljaandest, stseenid tulevasest filmist ja isegi omandiõigusega kaitstud dokumentide koopiad. Kuigi andmete ennetähtaegse avaldamisega võrgus on sageli seotud mingi pahatahtlikkus, võib selle protsessi mõnikord avalike suhete strateegia raames algatada omanik.

Tavaliselt toimub Interneti-leke ilma andmete võlgnevuse üksikisiku või üksuse teadmata või loata. Lekkinud teave saadakse sageli võrkudesse häkkimise ja omandiõigusega kaitstud andmebaasidele juurdepääsu kaudu, kusjuures häkker otsustab lõpuks jagada neid andmeid Interneti strateegilistes saitides. Kuna info hangitakse ilma omaniku loata ega ole sel ajal mõeldud laiemale avalikkusele avaldamiseks, võib internetilekkimine tekitada väljastatavate andmete omanikule mitmeid raskusi. Paljudes riikides võetakse vastu rangemaid intellektuaalomandi kaitsega seotud seadusi, kuigi need seadused ja pakutava kaitse tase on erinevad.

Internetilekke olemus võib hõlmata isikuandmete jagamist võrgus ilma asjaomase isiku loata. See võib hõlmata video avaldamist, mis on salvestatud ilma esitluses jäädvustatud inimeste loata, strateegiat, mida võidakse kasutada üksikisiku tahtliku piinlikkuse või häbi tekitamise vahendina. Lisaks võivad häkkerid murda läbi suurettevõtete või isegi valitsusasutuste turvaprotokollidest, et leida omandiõigusega kaitstud teave ja seejärel see üldsusele avaldada, tavaliselt eesmärgiga tekitada andmete omanikule mingit kahju.

Kuigi see on haruldane, võivad Interneti-lekke strateegiat mõnikord kasutada pigem omanikud kui häkkerid. Sel juhul toimub nn kontrollitud Interneti-leke, mis võimaldab tõhusalt avaldada mõningaid andmeid, lootes tekitada avalikkuse huvi avaldamisega seotud täiendavate andmete vastu. Näiteks võib kinostuudio avalikkuse huvi äratamiseks salaja, kuid tahtlikult lekitada tulevastest mängufilmidest väljavõtteid, mis loodetavasti muudab selle huvi suuremaks kassatuludeks, kui film lõpuks kinodes kättesaadavaks tehakse.