Minivideokaart on elektrooniline seade, mis toidab arvutite, sülearvutite ja muude pihuseadmete graafikakuvarit. Disaini järgi on see loodud täpselt samamoodi nagu tavaline videokaart, ainsaks erinevuseks on kaasatud kogusuurus ja energiatarbimine. Mini-videokaardid on tehtud palju väiksemaks, nii et need mahuvad miniarvutitesse, mobiiltelefonidesse, mänguseadmetesse ja lugejatesse. Minivideokaardi peamiseks puuduseks on see, et sellel pole täissuuruses mudelitega samaväärset töötlemisvõimsust, mistõttu on graafilised teostused sageli piiratud.
Tarbijanõudlus ajendas minivideokaardi leiutamist. Tarbijad otsisid aktiivselt kaasaskantavaid seadmeid, mis võimaldaksid luua ühenduse suhtlusvõrgustike veebisaitidega ja kontrollida e-kirju, kuid sülearvutit peeti igapäevaseks kasutamiseks liiga tülikaks. Mikroprotsessorid lahendasid osa sellest võrrandist, lubades tootjatel luua pihuseadmeid, mis võiksid käitada lihtsaid Interneti-rakendusi, kuid enamasti ei olnud graafika hea. Seejärel mõistsid tehnikud, et videokaardi põhikomponentideni lihtsustades saab seda muuta palju väiksemaks, pakkudes samas rikkalikke värvikombinatsioone.
Kuigi minivideokaarti ei peetaks võimsaks andmetöötluslahenduseks, töötab see hästi elektroonilistes seadmetes, nagu põhilised arvutisüsteemid ja mobiiltelefonid. Minivideokaardi muutmälu (RAM) on umbes 128 megabaiti (MB), samas kui tavalistel videokaartidel võib olla kuni 2 gigabaiti (GB). Üldiselt on ka mini-videokaartide töötlemisvõimsus piiratud, nii et see pole nutikas lahendus graafiliselt intensiivsete programmide jaoks. Selle asemel on see tehnoloogia hea valik tarbijatele, kes otsivad kerget Interneti-kasutust ja kasutavad rakendusi, mis on loodud selliste programmidega nagu Java ja Flash®.
Minivideokaardi kasutamise eeliseks on ka väike energiatarve ja soojusvõimsus. Kuna paljud käeshoitavad seadmed saavad laetavast akust tühjaks, otsivad tarbijad aktiivselt seadmeid, mis suudaksid ühe laadimisega vastu pidada terve tööpäeva. Minivideokaart sobib selle vajadusega kenasti, kuna kasutab keskmiselt 70% vähem energiat kui tavaline kaart. Samuti tekitab see väga vähe soojust, kuna sellel ei ole tavaliselt graafikakiirendit, mis aitab seadme eluiga pikendada, hoides seda jahedas. See pöördtehnoloogiline lähenemine andmetöötlusele on muutnud maailma Interneti omaksvõtmist ja eeldatavasti kasvab selle populaarsus jätkuvalt.