Tehisintellekti programmeerimine on protsess, mille käigus arvutieksperdid või programmeerijad annavad tehisintellekti (AI) arvutiseadmetele. AI on tavaliselt määratletud kui arvutisüsteemide võime töötada viisil, mida võib nimetada intelligentseks. Üldiselt võimaldab see neil seadmetel koostada olukorrale või antud juhistele vastava tegevusplaani.
AI programmeerijad rakendavad tavaliselt tehisintellekti programmeerimist, kasutades paljusid programmeerimiskeeli. Sageli kasutavad nad neid programmeerimiskeeli, et õpetada masinaid mõtlema. Tavaliselt keskenduvad nad ühele teemale, milles nad soovivad, et masin oleks ekspert, muutes need seega ekspertsüsteemideks. Seda on sageli võimalik saavutada konkreetse valdkonna (nt meditsiin, geoloogia või robootika) kohta teabe kogumine ja talletamine andmebaasi, mida tavaliselt nimetatakse ka teadmistebaasiks. Teadmistebaasi teave aitab tavaliselt masinatel lahendada keerulisi probleeme, mis sageli jätavad neile intelligentse mulje.
Tehisintellekti programmeerimist saab kasutada paljudes rakendustes. Seda saab kasutada eelnevalt ja kriitilistes süsteemides, mis on seotud kosmoseuuringute, videomängude ja teadusuuringutega. Seda saab kasutada ka tavalistes automaatsetes kodumasinates. Enamikus nendes rakendustes on tehisintellekti programmeerimisega seotud tavaliselt mõned püsivad elemendid, näiteks etteantud reeglistik ja teadmistebaas. Neid on sageli vaja inimese intelligentsuse edukaks simuleerimiseks.
Tehisintellekti programmeerimise käigus võetakse arvesse ka teisi olulisi arvutiintellekti elemente, nagu mälu automaatne haldamine, koodide genereerimine, korduvad arvutused ja otsinguprotseduuride lubamine. Nende elementidega suudavad arvutisüsteemid sageli kohaneda keskkonnamuutustega, otsida probleemidele lahendusi ja täita antud juhiseid. Näiteks võib kasutaja soovida järjestada oma failid kahanevas järjekorras ja suuruse järgi. Tehisintellekti programmeerimisega suudab arvutisüsteem enamikku ülesandeid sageli lihtsalt ja kiiresti täita.