Tsingitud raud on raud, mis on kaetud tsingikihiga, et aidata metallil korrosioonile vastu seista. Terast saab ka tsingida. Kui metalli kavatsetakse kasutada keskkonnas, kus on tõenäoline korrosioon, on see sageli tsingitud, et see taluks tingimusi. Isegi galvaniseerimisel hakkab lõpuks siiski tekkima korrosioon, eriti kui tingimused on happelised.
Tsingitud raua valmistamiseks saab kasutada kahte peamist tehnikat. Levinuim on kuumtsinkimine, mille käigus raud liigutatakse läbi ülikuuma sulatsingi vanni, mis võib olenevalt asjaoludest olla segatud väikese koguse pliiga. Kui triikraud vannist väljub, on tsink omavahel seotud, tekitades triikraua pinnale tsingikihi. Mõnikord võib metalli lasta katte tasandamiseks ja ühtlustamiseks läbi veski. Teine tehnika, mida saab kasutada, on elektrosadestamine, tuntud ka kui galvaniseerimine, kuigi see on haruldane.
Kui raud on tsingitud, kaetakse see tsingikihiga, mis võib olla läikiv kuni tuhmhall. Tsingi saab soovi korral värvida või siledaks jätta. Värvimist tehakse sageli siis, kui triikraud peab sobima teiste ehitusmaterjalidega või kui inimesed tahavad seda vähem nähtavaks teha. Näiteks aias võib selle värvida roheliseks, nii et see sulandub lehestikuga, mitte ei paista välja.
Kuni tsinkkate jääb puutumata, peaks tsingitud raud püsima suhteliselt heas korras. Happelised tingimused võivad aga aja jooksul tsinki õõnestada, tekitades laike, kus võib tekkida korrosioon. Korrosioon võib tekkida ka katte läbimisel, näiteks siis, kui keegi lööb naela läbi tsingitud raua lehe, avaldades sees oleva raua elementidele. Kui korrosioon algab, võib see levida tsingi alla, põhjustades lõpuks metalli rikke.
Seda tüüpi rauda, mis on saadaval muu hulgas torude, vaiade, lehtede ja traadina, kasutatakse laialdaselt. Paljud riist- ja kodutarbed sisaldavad tsingitud rauast tooteid ja võivad olla valmis soovi korral tükke kohandatud mõõtudeks lõikama. Inimesi saab suunata ka professionaalide juurde, kes keevitavad või lõikavad tsingitud rauda, et rahuldada konkreetse projekti vajadusi.