“Keskkonnajäätmed” on termin, mida kasutatakse tahkete jäätmete kirjeldamiseks. Kui materjalid on oma kasuliku eluea ära elanud või neid enam ei otsita, eemaldatakse need materjalid kasutusest ja muutuvad tahketeks jäätmeteks. Selle sõna laiemas tähenduses võivad jäätmed tähendada ettevõtetest pärit kaubanduslikke jäätmeid, tehaste toodetud tööstusjäätmeid või eraisikute enda kodus tekkinud jäätmeid. Tavapäraselt nimetatakse seda tüüpi jäätmeid tavaliselt prügiks, prügiks või prügiks.
Ilma nõuetekohase käitlemiseta võivad need jäätmed kujutada endast tõsist ohtu keskkonnale reostuse näol. Nõuetekohase käitlemise ja kõrvaldamise korral ei ohusta need jäätmed aga tõsiselt ökosüsteemi. Jäätmekäitlus on vajalik selleks, et vältida ökoloogilisi katastroofe, mis on tingitud jäätmete ebaõigest kõrvaldamisest põhjustatud reostusest.
Teatud hulk jäätmeid on inimeste ja ettevõtete igapäevaste funktsioonide käigus vältimatu, kuid keskkonnajäätmete piiramine ja vajalike jäätmete käitlemine on muutunud paljude inimeste jaoks suureks murekohaks. Paljude riikide valitsused on kehtestanud õigusakte keskkonnajäätmete nõuetekohase kõrvaldamise kohta, et vähendada jäätmete ebaõigest kõrvaldamisest tekkivat reostust. Kohalikul tasandil palkavad linnade valitsused sageli keskkonnajäätmete teenuseid, et tegeleda oma kogukonna jäätmekäitlusega.
Lisaks jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise teenuste palkamisele kasutavad paljud kohalikud omavalitsused ja tööstused ka keskkonnajäätmete konsultante, et luua uuenduslikke ja rahaliselt mõistlikke viise oma kogukonnas või tegevuses tekkivate jäätmete vähendamiseks. Need konsultandid loovad keskkonnajäätmete lahendusi, näiteks ringlussevõtu ja taaskasutamise jõupingutusi, et vähendada prügilasse suunatavate või muul viisil kõrvaldatavate jäätmete hulka. Konsultandid teevad koostööd ka jäätmekäitlusteenustega, et määrata kindlaks õiged kõrvaldamismeetodid ja kogused, mis vastavad kohalike kogukondade jäätmekäitlusvajadustele keskkonda kahjustamata.
Püüdes ohjata jäätmeid ja keskkonnakahju, on loodud palju ainulaadseid lahendusi. Prügilad on levinud jäätmekäitluslahendus mitmel pool maailmas. Mõnes piirkonnas toodetakse elektrienergiat kogukondade tahketest jäätmetest kuni elektrijaamade kütusepõletusahjudeni. Lisaks kasulikkusele elektri tootmise kütusena on mõne tööstusharu tahked jäätmed kasutatavad ka teistes tööstusharudes.
Paljud eraisikud on samuti välja töötanud ökoloogiliselt mõistliku elustiili ja valinud roheliseks muutumise. See on trendikas väljend, mis tähendab, et inimene teeb teadliku otsuse vähendada oma jäätmeid ja selle negatiivseid mõjusid keskkonnale. Üksikisiku tasandil hõlmavad need otsused tavaliselt vähendamist, ringlussevõttu ja taaskasutamist.