Montaažirobotid on arvutiga juhitavad, automatiseeritud, programmeeritavad masinad, mida kasutatakse tootmises ja muudes tööstuslikes seadetes. Need robotid täidavad määratud ülesandeid arvutisse programmeeritud liikumismarsruutide alusel. Tavaliselt näivad need robotid olevat ainult robotkäed või kätekomplekt, mis täidavad selliseid funktsioone nagu keevitamine, lõikamine, korjamine või materjalide paigutamine koosteliinile. Tootmiskeskkonnad, mis hõlmavad liiga korduvaid ülesandeid, ohtlikke materjale või ohtlikke tingimusi, on montaažirobotite jaoks ideaalsed keskkonnad.
Algselt ilmusid tööstuses arvutipõhised masinad esmakordselt 1970. aastatel väga piiratud liikuvusega. Tööstusrobotid, suurem robootika kategooria, kuhu montaažirobotid nüüd kuuluvad, vajavad mis tahes sirgjoonel liigendamiseks vähemalt kahte telge. Kaks telge võimaldavad robotil liikuda mööda sirget edasi-tagasi või mööda sirget üles-alla. Kuigi mõned tööstuslikud seaded võivad kasutada nii piiratud liikuvusega masinaid, vajavad enamik konveieriliine ja muid tootmisseadmeid palju rohkem liikuvust ja mitmekülgsust.
Kuna robottehnoloogia arenes alates 1970. aastatest kuni tänapäevani, avaldas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) standardid tööstusrobotite määratlemiseks. ISO poolt mitmeotstarbelised manipulaatorid, montaažirobotid ja muud tööstusrobotid peavad vastama ISO kriteeriumidele. Montaaži- või muude tootmisrobotite esmaseks kriteeriumiks on kolme või enama telje kasutamine, millel robot liigendub. Tööstusrobotid saavad kolme telje abil manipuleerida suvalise hulga materjalidega ja teha toodete kokkupanemiseks vajalikke liigutusi.
Kolm telge võimaldavad montaažirobotidel liigenduda mitte ainult mööda sirgjoont, vaid läbi ruumi kõikjal, mis on robotkäe käeulatuses. Täiustatud monteerimis- või tootmisrobotitel on kolm nõutavat telge ja kolm lisatelge lengerduse, kalde ja veeremise juhtimiseks. Teisisõnu, arenenud robotid ei jõua mitte ainult nende käeulatuses olevatesse ruumipunktidesse, vaid saavad seda teha mis tahes nurga alt.
Treenimata silmale tunduvad robotkätel sellised kirved sarnased õla, küünarnuki ja randmega. Funktsioonide osas toimivad montaažirobotid täpselt nii, kasutades paindlikkuse ja suurema osavuse tagamiseks telgi. Mida rohkem robotkäsi või muu robot liigutada suudab, seda piiritletumate ülesannete puhul suudab robot edukalt navigeerida.
Minimaalselt kolmel teljel töötav robotkäsi ei ole tööstusrobotite ainsaks kriteeriumiks, sest koosterobotid peavad sisaldama ka kõiki roboti tööks vajalikke välisseadmeid. Sellised välisseadmed hõlmavad arvuti juhtseadiseid ja tarkvaraliideseid, aga ka täiendavaid riistvarakomponente. Ühiselt nimetatakse kõiki koosterobotite tööks vajalikke komponente töörakkudeks. Tootmiskeskkondades kasutatakse arvukalt töörakke, kusjuures iga rakk kordab eelnevalt määratud ülesandeid.