Soolakaevandus on maapinnal või selle all olev kaevandatud ala, mis on loodud selle soovitud mineraali kaevandamiseks. See laialdaselt kasutatav kristalne mineraal on erineva värviga ja seda võib leida mereveest või maismaalt. Maa-alustesse maardlatesse pääsemiseks on vaja soola kaevandada. Soolakaevanduses on sisenemis- ja väljumisšahtid ning see koosneb tavaliselt ruudukujuliselt loodud ruumidest. Ekstraheerimine ja töötlemine hõlmab kristallide lõhkamist, seejärel nende mitu korda purustamist enne edasiseks töötlemiseks pinnale saatmist.
Sool, mida nimetatakse ka naatriumkloriidiks, on kuubikulise kristalse moodustisega mineraal. Selle värvus varieerub hallikast läbipaistva või härmas valgest roosani, olenevalt selle puhtusest ja lähtekivimi mineraalsest koostisest. Seda kasutatakse laialdaselt nii tööstuslikes rakendustes kui ka toidus.
Sool on väga rikkalik mineraal ja seda leidub kõige sagedamini merevees, moodustades 77 protsenti seal lahustunud tahketest ainetest. Maapinna ladestused on veekogude mineviku aurustumise tagajärg. Soolasademeid võib leida ka maa all, kuplites või veenides settekivimikihtide vahel. Viimastel juhtudel nõuab kaevandamine soolakaevanduse loomist.
Sarnaselt söetöödega kasutavad soolakaevandused šahtisid, et võimaldada personali, varustuse ja kaevandatud kivimite transportimist maa all ja maapinnast. Üks šaht on mõeldud inimestele ja teine kaevandatud soolale ja tarvikutele, mida tõmmatakse ettevaatlikult üles ja alla. Šahtid tagavad värske õhu ka töötavatele kaevuritele. Kaevandusruumid luuakse tavaliselt ruudukujulise mustriga, nii et osa soolast, umbes 35–55 protsenti, jääb sammaste kujule. Need pakuvad kaevandusele struktuurilist tuge.
Kaevandusprotsess on töömahukas ja algab soolaseina all oleva horisontaalse pilu lõikamisega, millesse lõhatud tükid lõpuks kukuvad. Küljesse puuritakse umbes 10 jala (umbes 3 m) või sügavamad augud ja nende sisse asetatakse dünamiit. Lõhkekehad lastakse välja kaugjuhtimisega, kui soolakaevanduses pole ühtegi inimest ning kivi puruneb ja kukub põrandale. Kaevurid koguvad mineraali kokku ja see liigub mööda konveierilinti, kus seda enne pinnale saatmist mitu korda purustatakse. Seejärel sõelutakse sool läbi mitme sõela ning säilitatakse pakendamiseks ja saatmiseks.
Kuni tööstusrevolutsioonini oli soola vähe ja selle kaevandamist peeti äärmiselt ohtlikuks ja kulukaks. Enne seda tegelesid soola kaevandamisega peamiselt orjad, keda tegelikult kauba vastu kaubeldi sellistes kohtades nagu Vana-Kreeka. Kaasaegne soolakaevandus töötati välja pärast sisepõlemismootori loomist.