Kaevik on seade, mida kasutatakse kaevikute kaevamiseks. Kraavikaevurid on külje poolest märkimisväärselt erinevad, alates väikestest mudelitest, mis on mõeldud kasutamiseks inimestele, kes kaevavad oma aedadesse kaevikuid, kuni tööstuslike mõõtudega kraavikaevajateni, mis suudavad maa sees suuri auke välja kaevata. Paljud ehitusettevõtted toodavad kraavikaevikuid, sealhulgas spetsiaalset rasketehnikat, mida saab tellida vastavalt kliendi vajadustele.
Skaala väikeses otsas on kaevik kujundatud labidast ülespoole astmena. Seda tüüpi kaeviku kasutamiseks suruvad inimesed kaeviku läbi kaevatava pinnase. Kaeviku kaevaja paneb töö palju kiiremini käima kui labidaga ja lõikab sügava ühtlase kaeviku. Seda tüüpi kaevikuid saab kasutada kellegi hoovis tehnoliinide, niisutustrasside jms kraavide kaevamiseks. Haljastusettevõtted ja kommunaalettevõtted hooldavad sageli seda tüüpi seadmeid ning mõnikord saavad inimesed projektide jaoks rentida kaevikuid tööriistaraamatukogudest või seadmete rentimise ettevõtetest.
Ehitusel ja muudel rasketehnikat vajavatel töödel kasutatavad kraavikaevajad on palju suuremad. Need võivad olla konstrueeritud traktorite lisaseadmetena või raskete seadmete eraldiseisvate osadena. Mõlemal juhul juhib kaeviku kaevajat rasketehnika operaator, kes istub seadmete salongi sees ja juhib kaevikut sealt, ajades seadmeid üle kaevatava maa ning manipuleerides vastavalt vajadusele kaeviku sügavuse ja kiirusega.
Rasketehnika kraavikaevikute hulka kuuluvad rataskraavikud ja kettkraavikud. Rataskaevikuid kasutatakse suhteliselt pehmes pinnases, samas kui kettkraavikuid saab lõigata kõva pinnasesse, töötades sarnaselt mootorsaega. Mõlemad võivad olla ohtlikud ning nii operaator kui ka töökohal viibivad inimesed peavad vigastuste vältimiseks järgima erilisi ettevaatusabinõusid. Seda tüüpi spetsiaalsed kraavikaevamisseadmed võivad olla ka üsna kulukad.
Neile, kes on lugenud keskajal aset leidvaid romaane ja mõelnud, mida raske ehitustehnika laua taga teeb, on mõiste “kraavikaevur” kasutusel ka toidu- ja söögikoha tähenduses, viidates toidu hoidmiseks kasutatavale vaagnale. Algsed kaevikud olid osaliselt vananenud leivatükid, mis nikerdati kaussidesse ja söödi pärast sööki, lõpuks asendati puidust taldrikutega. Tavaliselt eeldati, et iga sööja tooks lauale oma kaeviku ja noa toidu lõikamiseks ja töötlemiseks. Sõna mõlemad tähendused pärinevad samast tüvest, mis tähendab “lõikama”.