Dioksiinid ja furaanid kuuluvad sarnase struktuuriga keemilisse perekonda. Nende kemikaalide hulka kuuluvad polüklooritud bifenüülid (PCB-d), polüklooritud dibensodioksiinid (PCDD-d) ja polüklooritud dibensofuraanid (PCDF-id). Kuigi nii dioksiinid kui ka furaanid on pestitsiidide tootmise ja paberi pleegitamise soovimatud kõrvalsaadused, on need väga mürgised kemikaalid. Dioksiine peetakse kõige mürgisemateks kemikaalideks, mida inimene kunagi toodab, ja furaane on umbes kümnendik ohtlikust ainest. Keskkonna seisukohalt on need püsivad kemikaalid, mis kogunevad loomade rasvkoesse, ja inimeste kokkupuute vektorite hulka kuuluvad toiduvarustus ning õhu ja vee saastumine.
Neid saasteaineid toodetakse tavapäraselt tahkete jäätmete põletusseadmetes kasutatavate protsesside kaudu, nagu vasesulatused ja söeküttel töötavad elektrijaamad. Muude levinumate kemikaalide allikate hulka kuuluvad muu hulgas meditsiinijäätmete põletamine, tsemendiahjud ja puidu põletamine. Kaks tööstuslikku protsessi, mis põhjustavad suure osa dioksiinide ja furaanide tootmisest, hõlmavad kloorikemikaalide kasutamist paberi ja puidumassi pleegitamiseks ning polüvinüülkloriidi (PVC) plasti sisaldavate materjalide põletamist.
Ligikaudu 95% dioksiinide ja furaanide õhusaaste tasemest tuleneb klooritud toodete põletamisest. Nende suurim allikas on olmejäätmete põletamine. PCBde laialdane kasutamine minevikus ja neid jäätmetes sisaldavate materjalide põletamine võib suurendada dioksiinide ja furaanide taset temperatuuril 492–842 ° Fahrenheiti (250–450 °C).
Kuigi neid ühendeid sisaldavate PCB-kemikaalide kasutamine peatati 1977. aastal, on need endiselt keskkonnas olemas. Kogu maailmas on kontsentratsioonid 2011. aasta seisuga piisavalt kõrged, et 10% kemikaalidega kokkupuute normaalsest tausttasemest on näidanud kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele. Eriti murettekitav on nende olemasolu toiduainetes, mis on esmane kokkupuutemeetod. Neid leidub enamikus lihatoodetes, piimatoodetes ja munades. Testid on näidanud, et ühe USA kiirtoiduketi veiseliha hamburgeri tarbimine sisaldab 250 korda rohkem, kui peetakse vastuvõetavaks igapäevaseks kokkupuuteks kemikaalidega.
Piirkonnad, kus dioksiinid ja furaanid on avaldanud laialdast kahjulikku mõju tervisele, hõlmavad Vietnami nende esinemise tõttu Vietnami sõjas kasutatud Agent Orange’i defoliandis ning keskkonnapuhastuskohtades, nagu Times Beach, Missouri ja Love Canal, New York. USA. Taiwanis ja Jaapanis kõrgel temperatuuril kala küpsetamiseks kasutatav riisiõli suurendab ka furaani taset seal, kus PCBd on. Kalad on kemikaalidega peamine kokkupuuteviis ning 2001. aasta uuringus on dioksiinide ja furaanide tase rinnapiimas loetletud kõrgeima kontsentratsiooniga Vietnamis ja Jaapanis nimekirjas teisel kohal.
Kokkupuude dioksiinide ja furaanidega keskkonnas on murettekitav kogu maailmas. Uuring nende keskkonnamõju kohta viidi läbi, puurides USA-s ja Šveitsis järvesängidesse südamikke. Mida sügavam on tuum, seda kaugemal on setted ajas tagasi jälgitavad ning leiti, et dioksiinid olid 1940. aastatel keskkonnas peaaegu tuvastamatud. Järeldus oli, et klooritud aromaatsete materjalide põletamine tööstuslike protsesside tulemusena on alates sellest ajast olnud nende saasteainete peamine allikas.