Õõnsusmagnetron on teatud tüüpi vaakumtoru, mis genereerib mikrolaineid, mis on lühikese lainepikkusega raadiolained. Elektronide voogusid manipuleerivad magnetväljad, põhjustades mikrolainete emissiooni. Esimese õõnsusega magnetroni töötasid välja kaks Briti füüsikut 1940. aastal ja see viis kaasaskantavate radariseadmete väljatöötamiseni. Tänapäeval kasutatakse neid seadmeid ikka veel radariseadmetes ja elektromagnetlainete generaatorina, mida iga mikrolaineahi toidu valmistamiseks kasutab.
Katood on paigaldatud õõnsa silindrikujulise anoodi keskele. Keskne õõnsus, mis on samuti silindrikujuline, on ühendatud täiendavate väiksemate õõnsustega silindri välisseinas ja mõlemasse otsa on paigaldatud suur magnet. Magnetväljad põhjustavad elektronide spiraali ümber katoodi, kui nad liiguvad anoodile, mitte ei liigu sirgjooneliselt. Elektronivoolu interaktsioon magnetväljaga põhjustab silindri välisseina õõnsustes elektrilise resonantsvälja, mis kiirgab mikrolaineid. Kaviteetne magnetron võib olla konstrueeritud nii, et see kiirgab soovitud sagedusega mikrolaineid.
Süvendmagnetroni väljatöötamine oli 20. sajandil üks olulisemaid edusamme tehnoloogias. Selle rakendamine võimaldas kaasaskantavaid radariseadmeid paigaldada laevadele ja lennukitele ning muuta maapealsed radarid palju tõhusamaks ja tõhusamaks. Seda täiustatud radaritehnoloogiat tunnustatakse laialdaselt selle eest, et liitlased andsid II maailmasõja ajal selles piirkonnas teljejõudude ees märkimisväärse eelise.
2011. aastal kasutatakse radarisüsteemides endiselt laialdaselt õõnsusmagnetrone, kuigi alternatiivseid saatjaid kasutavad uuemad tehnoloogiad hakkavad neid välja tõrjuma. See on tingitud asjaolust, et mikrolaineid kiirgavate võnkuvate elektriväljade olemus muudab nende häälestamise täpsetele kitsastele sagedusribadele keeruliseks, aga ka muudest kaalutlustest, näiteks inimeste lähedusest võimsale elektromagnetilisele kiirgusele, kui need süsteemid on paigaldatud lennukitele ja mereväe laevadele. Olemasolevaid radarisüsteeme üldiselt ei asendata ega uuendata ning sel põhjusel jätkavad õõnsusmagnetronid radariseadmetes kasutamist veel aastaid või isegi aastakümneid.
Mikrolaineahjud kasutavad õõnsusmagnetrone, kuigi palju väiksemaid ja vähem võimsaid kui radariseadmetes kasutatavad. Mikrolaineahjus suunatakse mikrolained küpsetuskasti, mis jaotatakse hajuti abil, mis aitab toitudel ühtlasemalt küpseda. Enamik mikrolaineahju kasutab õõnsusmagnetroni, mis kiirgab suurte kommertsmudelite puhul maksimaalselt 2500 vatti, samas kui radarirakendustes kasutatavad väga võimsad õõnsusmagnetronid võivad toota miljoneid vatti.