Roheväli on varem hoonestamata maa-ala. Inimesed kasutavad seda terminit tavaliselt arendamiseks mõeldud maa kontekstis, mitte arendamata jäetud maa üle arutledes. On mitmeid põhjuseid, miks inimestele meeldib rohealasid arendada, alustades varem välja töötatud alade puhastamisega seotud kuludest kuni soovini laiendada linna või küla piirkondadesse, mis varem ei kuulunud linna koosseisu. Ajalooliselt olid paljud linnapiirkonnad ümbritsetud roheväljadega, sest põllumehed kasvasid linna lähedal, et minimeerida nende toodete reisimiseks vajalikku vahemaad.
Mõned roheväljad on olnud seotud põllumajandusliku kasutusega, teised aga suures osas metsistunud. Roheväljadeks loetakse ka looduse hooleks jäetud või esteetiliseks haljastatud parke. Kõikidel juhtudel ei ole maale rajatud ehitisi ja kindlasti ei ole maad kasutatud tööstuslikuks otstarbeks, nagu tootmine, seadmete remont jne. See tähendab, et maa peaks olema saastunud, välja arvatud juhul, kui saaste sattus alale saastunud vee ja õhu kaudu.
Linnakaartidel on rohelised väljad linnaplaneerijatele sageli viidatud. Kaart võib sisaldada märkmeid haljasala tüübi kohta, mis näitab, kas tegemist on hoonestamata krundi, pargi, linnatalu vms. Tuvastatakse ka mahajäetud väljakujunenud alad. Seda teavet saab kasutada selleks, et teha kindlaks, millal oleks asjakohane linna lähedal asuva kinnisvara annekteerimine, ning määrata kindlaks linnapiirkonnad, mis võiksid arendusest ja investeeringutest kasu saada.
Arendaja vaatenurgast on roheväljal tohutu potentsiaal. Arendaja ei pea saastatusega tegelemiseks muretsema keskkonna puhastamise pärast ning seda ei piira ka piirangud, näiteks ajaloolised hooned, mis võivad vajada säilitamist. Planeeritud kogukondi loovatele arendajatele võib eelistada seda tüüpi maad, kuna see on puhas leht, mis võimaldab arendajal plaane maast madalast ellu viia ja kogu arenduse korraga ehitada.
Arendajate sihitud hoonestamata maa võib kogukonnas muutuda vaieldavaks teemaks. Mõned linnad ja kogukonnad nõuavad tihedust, eelistades näha linna piires olemasoleval maa-alal uusarendust, mis tähendab, et nad eelistaksid linnas saastunud mahajäetud väljade puhastamist ja kasutuselevõttu enne linnast väljas olevate roheväljade väljaarendamist. Kogukonna organisatsioonid võivad teha lobitööd roheväljade kaitsmiseks, et luua rohelist vööndit, säilitada traditsioonilisi põllumajandustavasid või säilitada vaba ruum vaba aja veetmiseks ja üldiseks naudinguks.