Massivoolumõõtur on seade, mida kasutatakse toru kaudu läbiva vedeliku või gaasi voolu mõõtmiseks kindla aja jooksul. Massivool viitab selles mõttes aine massile, mitte mahule. Massivoolu mõõtmist kasutatakse mitmesugustes teaduslikes ja tööstuslikes rakendustes ning see saavutatakse ühega kahest levinumast massivoolumõõturi tüübist: inertsiaal- või koriolismõõtur ja termiline massivoolumõõtur.
Massivool, mida ei tohi segi ajada mahuvooluga, on vedeliku või gaasi massi mõõtmine, mis on teatud aja jooksul fikseeritud punktist möödas. Massivoolu standardmõõtühik on naelad sekundis või kilogrammid sekundis, mitte gallonid või liitrid sekundis. Need mõõtmised tehakse ühe kahest erinevat tüüpi massivoolumõõturist. Esimene kasutab massivoolu mõõtmiseks loodusnähtust, mida tuntakse coriolise efektina. Teine tüüp kasutab soojusülekande põhimõtteid.
Coriolis ehk inertsiaalne massivoolumõõtur kasutab vedelikku, mis voolab läbi torude paigutuse, mis on allutatud indutseeritud poolringikujulise vibratsioonijõuga. Sellest tulenev coriolise efekt viib toru paigutuse erinevates osades võnkumise faasist välja nihkumiseni. Selle faasinihke ulatus on otseselt võrdeline torus oleva vedeliku massivooluga. Torule asetatud andurid mõõdavad nende võnkumiste amplituudi, sagedust ja faasinihet. Seejärel ekstrapoleeritakse anduri näitude põhjal vedeliku massivool.
Teine levinud massivoolumõõturi tüüp, termiline variant, kasutab vooluhulkade arvutamiseks kontrollitud tingimustes soojusülekande põhimõtet. Gaas või vedelik juhitakse läbi toru, kus see puutub kokku soojusallikaga. Kui vedelikumolekulid läbivad soojusallikat, neelavad nad soojusenergiat, jahutades seeläbi allikat. Mida suurem on soojusallikat läbiva vedeliku mass, seda suurem on jahutusefekt.
Molekulaarse energia ülekande kiirus on teadaolev konstant ja jahtumise ulatus on mõõdetav muutuja. Neid kahte tegurit kasutatakse antud perioodil soojusallikast läbinud molekulide arvu arvutamiseks. Selle tulemuse põhjal arvutatakse täpne massivool. Soojusülekande tulemustest saab õppida ka vedeliku üksikasjalikku soojusprofiili ja selle vooluomadusi.