Mis on sagedusmuundur?

Sagedusmuundur on mehhanism teatud tüüpi energia, tavaliselt elektrilise või elektromagnetilise energia muundamiseks heliks. See võib toimida ka vastupidiselt, muutes heli muudeks energialiikideks. Sagedusmuunduritel on lai kasutusala, alates sonariseadmetest kuni akustiliste kõlarite, mikrofonide ja kitarrikorkideni. Neid kasutatakse ka meditsiinilises ultrahelipildis ja ultraheli steriliseerimises.

Kalapüügi- ja paaditööstuses ning tipptasemel harrastuskalapüügi ja paadisõidu puhul paigaldatakse sageli paadikeredele sügavuse mõõtmiseks või kala asukoha määramiseks sagedusmuundur. Selles funktsioonis nimetatakse seda regulaarselt sügavusloodiks või kalaleidjaks. Lisaks on tavaline kalaleidjana kasutada kahesageduslikku andurit, kuna see võib töötada kahel erineval kiirusel ja tungida vette signaalidega erineva sügavusega.

Akustilistes kõlarites, nagu need, mis on ühendatud stereoseadmetega, on madalsagedusmuundur sageli konfigureeritud õhukesest materjalist koonusena, mis on kinnitatud elektromagnetilisi vibratsioone vastuvõtva juhtmepooli külge. Seda tehes koonus vibreerib ja muudab vibratsiooni heliks. Inimene, kes kuulab mp3-mängijat, kuuleb ka oma kõrvaklappides sagedusmuundurite kaudu moduleeritud heli.

Veel üks viis sagedusmuundurit saab kasutada kitarri helina. Paljud tüüpilised pikapid kasutavad spetsiaalseid tehislikke kristalle ehk piesoelektrilisi kristalle, mis helilainete mõjul vibreerivad ja tekitavad madalal tasemel elektrit. Need toimivad muundurina, tekitades erinevat pinget, mis on otseselt seotud helilainete tugevusega. Võimendi saab seejärel selle pinge üles võtta, muutes selle tagasi heliks – veel üks näide sageduse ülekandest.

Meditsiiniseadmetes võimaldab kõrgsagedusandur kasutada ultraheliseadmeid, mis suudavad pildistada erinevaid kehaosi. See aitab sageli paljude seisundite diagnoosimisel. Ultraheli masinaid kasutatakse sageli pehmete kudede kujutiste loomiseks, mida röntgenikiirgus ei näita.

Ultraheli masinas muudab elektritoitega andur elektrienergia helilaineteks, mis tungivad kudedesse ja luudesse ning põrkavad sealt tagasi. Seejärel võtab see tagasi helilaineid, kui need pildistatavast alast tagasi põrkavad. Need lained muundatakse seejärel digitaalseteks impulssideks, luues ultraheli kujutise. Kõrgemad sagedused loovad selgemad pildid, kuid pildi sügavus on väiksem. Seega kasutatakse sõltuvalt pildi sügavusest ja selgusest erinevaid sagedusi.