Hüdrolammutamine on võimsate veejugade kasutamine laguneva betooni ja tsemendi purustamiseks, kahjustamata naabermaterjale. Ehitusettevõtted hakkasid seda tehnikat kasutama Euroopas 1970. aastatel, peamiselt restaureerimis- ja taasviimistlusprojektides, kus meeskonnad pidid saama kahjustatud materjali eemaldada, jättes konstruktsiooni puutumata. Inimesed saavad seda lammutusmeetodit kasutada hoonetel, sildadel, sõiduteedel ja muudel betoonist konstruktsioonidel, nagu kõnniteedel ja vihmaveetorudes.
Hüdrolammutamisel kinnitub lõikepea masina külge, mis on võimeline tekitama äärmiselt võimsaid veeplahvatusi. Vesi võib pinda koorida, et eemaldada ülemine betoonikiht või tungida sügavamale, et seinu ja muid materjale läbi lõigata. Ümbritsev materjal jääb puutumatuks ja vesi hoiab tolmu maha, muutes töökoha turvalisemaks. Ehitusmeeskonnad kasutavad töö käigus vee ringlussevõtuks ja prahi kogumiseks vaakumit, mis teeb puhastamise väga lihtsaks.
Pärast hüdrolammutamist on pind sageli koheselt taastamiseks valmis ega vaja täiendavat töötlemist. Ehitustöötajad saavad enne uue valamise jätkamist kontrollida armatuuri ja muid tugesid, et näha, kas need vajavad väljavahetamist. See vähendab oluliselt tööaega. Teise betooni eemaldamise meetodi, tungraua abil, peavad inimesed eemaldama prahi ja taastama materjali, et see taastamiseks valmis saada. See pikendab oluliselt tööaega ja töötajad peavad toime tulema ka kõrge tolmutasemega, mis võib olla tervisele ohtlik, eriti kui betoon sisaldab mürgiseid täiteaineid või lisandeid.
Ehitusmeeskonnad kasutavad seda tehnikat peamiselt vana, kahjustatud materjali, sealhulgas telliste ja mördi purustamiseks, mida hoitakse koos laguneva mördiga. Nad saavad seda kasutada ka ideaalselt hooldatavatel pindadel, kui on vaja eemaldada materjalikihid, et neid moderniseerida või muid töid teha. Hüdrolammutamise meeskond kohtub töövõtjaga, et arutada projekti vajadusi, määrata kindlaks parimad kasutatavad seadmed ja koostada lammutusplaan.
See töö võib olla ohtlik. Kuigi see ei ole nii mürarikas kui löök, on kõrvakaitse siiski vajalik. Veejoad on väga tugevad ja võivad põhjustada raskeid vigastusi. Inimesed peavad hüdrolammutamisplatsil töötades olema ettevaatlikud, lisaks kandma kaitsevarustust, nagu terasvarbaga saapad ja soomusvestid. Inimeste puhul, kes töötavad pigem käsitööriistadega kui automatiseeritud lõikepeaga, peavad töötajad kontrolli kaotamiseks piisavalt vaba ruumi, kuna betooni lõikamiseks piisavalt võimsa veejoa tabamine võib lõppeda surmaga.