Asteroidide kaevandamine on väärtuslike materjalide kaevandamine suhteliselt väikestest ja tihedatest kehadest, mis tiirlevad ümber Päikese, tuntud kui asteroidid. Kuigi protsessi on pikka aega uuritud ja selle üle spekuleeritud, on see ettevõtmine, mis pole veel teoks saanud. Selleks, et viia asteroidide kaevandamine ulmemaailmast välja teaduslikusse reaalsusesse, tuleb ületada arvukalt tehnilisi, rahalisi ja juriidilisi väljakutseid.
Asteroidide astronoomiline uurimine teleskoopspektroskoopia abil hõlmab nende pinnalt peegelduva valguse analüüsimist. Erinevad materjalid neelavad ja peegeldavad valgust erinevatel sagedustel ning igal materjalil on spektroskoopiline signatuur, mille järgi saab seda tuvastada. Teleskoopspektroskoopiaga tehtud uuringute tulemuste põhjal usuvad teadlased, et asteroidid koosnevad paljudest väärtuslikest mineraalidest.
Mõned neist mineraalidest on suhteliselt levinud, näiteks raud ja nikkel. Teised on tõenäoliselt haruldasemad, näiteks kuld ja plaatina. Asteroididesse lukustatud materjalide rikkus on üks ahvatlev põhjus, miks asteroidide kaevandamise plaane on välja töötatud aastakümneid. Jääb aga näha, kuidas saab protsessi muuta piisavalt kuluefektiivseks, et see oleks praktiline.
Kosmose koloniseerimine on veel üks motivatsioon asteroidide kaevandamise arendamiseks. Maa gravitatsioonist vabanemine on väga energiamahukas ja kulukas ülesanne. Oleks ebapraktiline arendada kosmoses olulist inimeste kohalolekut, transportides selleks igavesti kõik vajalikud ressursid Maalt. Mingil hetkel eeldatakse, et kolonistid kasutavad kosmoses elamiseks vajaliku tootmiseks maaväliseid ressursse. Asteroidide kaevandamine on üks potentsiaalne viis, kuidas nad saavad vajalikku toorainet.
Kuigi võimalikke viise asteroididelt ressursside ammutamiseks on põhjalikult uuritud ja uuritakse ka edaspidi, on asteroidide kaevandamine praktikas tõenäoliselt veel kaugel. Tehnilised väljakutsed, nagu usaldusväärne transport, elukorraldus kaevandamise ajal ja materjalide kaevandamine madala gravitatsiooniga keskkondades, tuleb siiski lahendada. Asteroidide kaevandamisel takistavad ka rahvusvahelised õiguslikud lepingud nagu kosmoseleping ja eri riikide siseriiklikud õigusnormid. Arvestades nende kasutamise õiguslikke piiranguid, pole selge, millise majandusmudeliga neid ressursse kasutada saaks. Õiguslik ebakindlus kaevandatud ressursside omandiõiguse osas piirab neid, kes on investeerimise suhtes ettevaatlikud, ilma et neil oleks konkreetse ettevõtmise viljade suhtes selgelt kindlaks määratud nõue.
Kuigi asteroidide kaevandamine pole veel teaduslik reaalsus, on seda ulmekirjanduslikes teostes palju kajastatud. Nende hulka kuuluvad Isaac Asimovi novell “Püüa kinni see jänes”, mis on lisatud tema kogusse “Mina, robot” ja Robert Heinleini romaan “The Rolling Stones”. Teised märkimisväärsed ulmeautorid nagu Poul Anderson, CJ Cherryh, Ben Bova ja teised on samuti avaldanud lugusid ja romaane asteroidide kaevandamisest. Seda tüüpi teosed, kuigi väljamõeldud, võivad olla loominguliseks väljundiks mõtteeksperimentidele, mis võivad lõpuks mõjutada kaevandusasteroidide reaalset arengut.