Tööstuses on maailmas kasutatavatest vesinikuühenditest ülekaalukalt kõige olulisem magevesi, millele järgnevad mitmesugused naftapõhised süsivesiniktooted. 2011. aastal on hinnanguliselt 68 miljardit kuupmeetrit aastas veetarbimine maailmas. Evapotranspiratsioonil (ET) põhinev vesi, maapinnast ja äravoolust saadud taastuv vorm, moodustab 18 miljardit kuupmeetrit, ülejäänud 40 miljardit tuleb taastumatust fossiilsest põhjaveest. Kuna 23% sellest kasutatakse tööstuslikel eesmärkidel, kasutatakse igal aastal tööstuskemikaalina umbes 15 miljardit kuupmeetrit magevett. Arvatakse, et vähemalt 28% kogu planeedil saadaolevast mageveest eraldatakse inimeste tarbeks, 69% sellest põllumajandusele, 23% tööstusele ja 8% koduseks kasutamiseks.
Nafta on tööstuse jaoks vesinikuühenditest selgelt tähtsuselt teine. 15 suurima riigi, sealhulgas Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) riikide naftatarbimine maailmas oli 2008. aastal hinnanguliselt ligikaudu 3.4 miljardit kuupmeetrit aastas ehk 20 miljardit barrelit aastas. Fossiilkütuste tarbimine kasvas umbes 2% aastas kuni 2009. aastani, mil see langes maailma keskmisena esimest korda 30 aasta jooksul. Suurem osa sellest langusest toimus lääneriikides, kus ilmnes majanduskriis, samas kui arengumaade üldine naftapõhiste vesinikuühendite kasutamine kasvas. 2009. aastal sai Hiinast suurim energiatarbija, kes vastutab 18% maailma energiakasutusest.
Veekasutus tööstuses on piirkonniti väga erinev. Aafrika tervikuna kasutab tööstuses ainult umbes 5% mageveest, samas kui Euroopas kasutatakse 54% mageveest tööstusliku ühendina. Arenguriikide industrialiseerimine põllumajanduse kui majanduskasvu peamise vormi asemel suurendab kiiresti nõudlust vee järele. Maailmapank arvutab, et 2025. aastal kasutatakse aastas 228 miljardit kuupmeetrit vett, kusjuures keskmine veekasutus tööstus- ja energiatootmise eesmärgil kasvab umbes 4.2% aastas. 2025. aasta esitmaat moodustab 70% kogu planeedil saadaolevast mageveest, jättes looduslikele protsessidele ja ökosüsteemidele kättesaadavaks väikese osa.
Vesinikkeemia on jätkuvalt tööstuse kasvu jaoks hädavajalik, isegi kui uued energiatehnoloogiad asendavad naftal põhinevaid tehnoloogiaid. Biokütused, nagu etanool, on samuti suures osas vesinikuühendid, mille keemiline valem on C2H6O. Etanool, biodiislikütus ja muud naftaasendajad rafineeritakse taimsetest saadustest, nagu soja- või palmiõlist ja maisist. See suurendab veelgi magevee kasutamist selliste vesinikuühendite tootmisprotsessis.