Valmisjoonised on lõplikud joonised, mis koostatakse ehitusprojekti lõpetamisel. Need sisaldavad kõiki muudatusi, mis on tehtud esialgsetes ehitusjoonistes, sealhulgas märkusi, muudatusi ja muud teavet, mida ehitaja otsustab lisada. Kui algsed joonised koostatakse tavaliselt arvutipõhise projekteerimise (CAD) tarkvara abil, sisaldavad valmisjoonised tavaliselt käsitsi kirjutatud märkmeid, visandeid ja muudatusi.
Valmisjooniste loomise mõistmiseks on kasulik mõista ehitusjooniste koostamise protsessi. Projekti omanik või arendaja palkab kavandatava hoone projekteerimiseks arhitekti või inseneri. Need disainispetsialistid kasutavad projekti ehitusjooniste koostamiseks omaniku ideid ja nõudeid. Kui omanik on need plaanid heaks kiitnud, esitatakse need ehituslubade saamiseks kohalikule luba väljastavale agentuurile. Seda lõplikku plaanide komplekti tuntakse sageli kui “lubade kogumit” või “100-protsendilist ehitusjoonist”.
Kui ehitaja alustab projektiga tööd, kasutab ta ehitusjooniseid seinte paigaldamiseks, torustiku paigaldamiseks, elektrijuhtmete vedamiseks ja ülejäänud hoone ehitamiseks. Selle protsessi käigus võib ta kokku puutuda ettenägematute tingimustega, mis nõuavad elementide paigaldamist teisiti, kui need on plaanidel näidatud. Lihtsate muudatuste puhul lahendab ta sageli probleemi ise ja märgib muudatused oma ehitusplaanidesse. Olulisemate probleemide korral peab ehitaja aga pöörduma suuna saamiseks arhitekti või omaniku poole.
Ehitaja saadab tavaliselt probleemi kohta selgituse teabenõude (RFI) vormis. Kui arhitekt või omanik vastab, võib ta saata eskiisi, täisjoonise või lihtsalt kirjaliku käskkirja. Ehitaja kasutab seda vastust probleemi lahendamiseks ja lisab ka muudatused oma ehitusjoonistesse. Kogu projekti jooksul võib omanik esitada ka muid vormilisi ehitusdokumentide muutmise taotlusi. Ehitaja lisab need muudatused ka ehitusjoonistele omaniku taotluste kirjena.
Suuremate projektide puhul võivad kõik suuremad töövõtjad ja alltöövõtjad säilitada oma valminud jooniste komplekti. See võimaldab elektrikul, torumeestel, kipsplaatide töövõtjatel ja teistel spetsialistidel teha muudatusi, ilma et see peataks tööd, et leida ühtki plaani. Projekti lõpus ühendatakse kõik konstruktsioonide komplektid üheks terviklikuks komplektiks, mis tarnitakse projekti omanikule. Enamik ehituslepinguid sisaldab valmisjooniste nõuet, kuid hea tava on esitada need plaanid ka siis, kui neid ei nõuta.
Valmistatud joonised täidavad mitmeid olulisi funktsioone. Remondi ja hoolduse hõlbustamiseks saavad nad omanikku teavitada juhtmestiku, torustiku ja muude peidetud komponentide asukohast. Need on abiks ka tulevaste renoveerimistööde puhul ja neid saab kasutada aluseks hilisemate ümberehitusplaanide koostamisel. Kohalik omavalitsus või luba väljastav asutus võib nõuda ka sprinkleritorude, tulekahjusignalisatsiooni ja muude ohutusseadmete asukohtade näitamiseks konstruktsiooni koopiat.