Mittefossiilsed kütused on alternatiivsed energiaallikad, mis ei sõltu piiratud söe, nafta või maagaasivarude põletamisest. Nende kütuste näideteks on: tuumaenergia, tuule- või veeenergia ning päikeseenergia. Need on tavaliselt taastuvad energiaallikad või vahendid energia tootmiseks, mida saab lõputult kasutada.
Paljud peavad mittefossiilseid kütuseid energia loomise tuleviku jaoks äärmiselt oluliseks. Seda seetõttu, et need on tavaliselt taastuvad energiaallikad, mida saaks kasutada sadu aastaid ja mis ei saa otsa. Lisaks tekitab mittefossiilkütuseid kasutav energiatootmine tavaliselt palju vähem saastet kui muud energiaallikad. Paljud valitsused peavad seda ülioluliseks, kes otsivad võimalusi oma riikide tekitatava saaste hulga vähendamiseks.
Sageli peetakse fossiilkütuste eelisteks ka tootmise lihtsust. Fossiilkütuste põletamine toodab kiiresti ja lihtsalt palju energiat. Paljud inimesed usuvad nüüd, et tohutu keskkonnamõju tõttu on mittefossiilsed kütused palju parem viis energia tootmiseks. Praegu on olemas mitmesuguseid algatusi, eriti lääneriikides, et julgustada korporatsioone ja energiaettevõtteid investeerima taastuvatest allikatest energia tootmise meetoditesse.
Seda tüüpi kütuseid kasutavad mõnes riigis isegi üksikisikud. Näiteks Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis võivad majapidajad mõnel juhul saada raha, et aidata tasuda päikesepaneelide paigaldamise eest. Mõned selle tee läbinud koduomanikud saavad seejärel terve aasta või osa aastast tasuta elektrit ning müüa üleliigset toodetud elektrit energiaettevõtetele tagasi.
Fossiilkütuste puuduste hulka kuulub reostus. Kui fossiilkütuseid, näiteks kivisütt, põletatakse energia saamiseks, eraldub süsinikdioksiid. See süsihappegaas saastab atmosfääri ja aitab kaasa kasvuhooneefektile. Mittefossiilkütustel seda puudust ei ole. Kuigi praegu on olemas meetodid gaasi ja sarnaste toodete väga tõhusaks põletamiseks puhta fossiilkütusena, tekib teatud hulk saastet siiski.
See ei käsitle ka taastuvuse küsimust. Fossiilkütuste ajalugu seisneb selles, et need materjalid loodi miljonite aastate jooksul eelajalooliste taimede, loomade ja mikroorganismide jäänustest koosnevatest ladestustest. Teisest küljest ei sõltu mittefossiilkütused piiratud ressurssidest.