Hoone ümbris sisaldab kõiki komponente, mis moodustavad hoone kesta või naha. Need komponendid eraldavad hoone välisust sisemusest ning on projekteeritud projekti arhitekti või inseneride poolt, et rahuldada iga üksiku rakenduse vajadusi. Hoone välispiiret võib määratleda ka komponentidena, mis eraldavad konditsioneeritud alad konditsioneerimata ruumist. Välis- või kütmata eluruumid ei kuulu ümbriku sisse, samas kui kõik eluruumid, mis on varustatud kütte- või kliimaseadmega, oleksid kaasatud. Hoone välispiire peab olema hoolikalt projekteeritud, võttes arvesse kliimat, ventilatsiooni ja energiatarbimist konstruktsioonis.
Hoone välispiirdel on neli põhifunktsiooni. Nende hulka kuuluvad struktuurse toe lisamine, niiskuse ja niiskuse reguleerimine, temperatuuri reguleerimine ja õhurõhu muutuste kontrollimine. Neid erinevaid funktsioone täites mõjutab ümbris ka ventilatsiooni ja energiakasutust hoones.
Ümbris koosneb kõigist hoone väliskomponentidest, sealhulgas seinad, katus, vundament, aknad ja uksed. Viimistlusmaterjale, nagu vooder ja dekoratiivesemed, ei peeta tavaliselt ümbriku osaks. Isolatsioon, ehituspaber ja muud niiskuse ja õhuvoolu kontrollimiseks mõeldud komponendid on tavaliselt hoone välispiirete projekteerimisel.
Ehitusümbrikke iseloomustatakse sageli kui “tihedaid” või “lahtisi”. Tihe ümbris on täpselt konstrueeritud, et võimaldada suhteliselt vähe õhulekkeid. See nõuab sageli märkimisväärses koguses isolatsiooni, tihendit, hermeetikuid ja energiatõhusaid aknaid, et luua hoonele tihe kest. Lahti ehitatud ümbrised võimaldavad õhul vabamalt väljast siseruumidesse voolata. Lahtine ümbrik võib tekkida projekteerimisel või olla halbade ehitustehnikate tagajärg.
Paljud eksperdid vaidlevad kitsaste ja lahtiste hoonepiirete eeliste üle. Tihe ümbris võimaldab kõrgel tasemel kontrollida siseõhu kvaliteeti, energiatarbimist, temperatuuri ja niiskuse taset. See toob kaasa vähem tuuletõmbust ja mugavamat keskkonda elanike jaoks ning põhjustab sageli vähem raiskamist kütte- ja jahutuskuludes. Tihedalt kujundatud ümbrikud vähendavad ka niiskuse imbumisest põhjustatud hallituse või hallituse tekkimise tõenäosust, mis võib pikendada ehitusdetailide eluiga. Samas piiravad kitsamad hooned ka loomuliku ventilatsiooni toimumist, mis toob kaasa ulatuslikumad mehaanilise ventilatsiooni nõuded.
Lahti ehitatud hoonepiire võimaldab loomulikku õhuvahetust, mis parandab siseõhu kvaliteeti ja sageli kaob vajadus mehaanilise ventilatsiooni järele. Samal ajal kipuvad need kobedamad hooned olema rohkem tuuletõmbust ja ebamugavust tekitavad ning võivad raskendada temperatuuritaseme reguleerimist. Suureneb niiskusega seotud hallituse tekke tõenäosus ning suurem kogus soojendatud või jahutatud õhku pääseb ümbrises olevate lekete kaudu välja. See võib suurendada energiaarveid ja avaldada negatiivset mõju keskkonnale, suurendades kasvuhoonegaaside taset.