Torukarp on metallkarp, mis kaitseb elektri- või telekommunikatsiooniühendusi. Kastidel on palju erinevaid nimetusi, näiteks harukarbid, elektrikilbid või korpused. Kanalikarbi sees on juhtmed, mis ühendavad kohaliku toite- või sidesüsteemi põhisüsteemiga. Need hallid või rohelised kastid on levinud paljudes madala asustustihedusega piirkondades; suure tihedusega aladel on tavaliselt maa-alused kastid, et luua täiendav kaitsekiht. Need kastid on tavalised ka tehastes, elektrijaamades ja muudes tööstuspiirkondades ning mõnedes äri- ja eluhoonetes.
Kanalikarbi põhieesmärk on kaitsta sees olevaid juhtmeid. Need karbid on tavaliselt valmistatud tugevast tugevdatud terasest, mis on isoleeritud kasti seest või väljast lähtuvate elektrilahenduste eest. Tavaliselt on neil ligipääsupaneeli ümber tihend, mis loob veekindla sisemuse. Uksel on sageli nii sisemine kui ka välimine lukk, et võltsimist veelgi vältida. Lisaks kaitsvale rollile on kanalikarp ka visuaalselt atraktiivsem kui ühendatud juhtmete tükid.
Kanalikarbi sees on ühendused erinevate kohalike süsteemide ja põhiliini jaoks. Kuna üks neist kastidest võib kanda elektrit, telefonisüsteeme või kaabeltelevisiooni, on sisemused veidi erinevad. Enamikul juhtudel tuleb põhiliin sisse kasti põhja või külje kaudu ja jaguneb kohalikeks pistikuteks. Kohalikud juhtmed tulevad kasti, tavaliselt altpoolt, ja ühendatakse nende klemmidega. Seda süsteemi kasutades saab remonditöötaja kohalikke süsteeme valikuliselt sisse ja välja lülitada ilma teisi kasutajaid segamata.
Kõige tõenäolisem koht, kus nendest kastidest üle joosta, on tänav, kuid see pole ainus viis. Paljud tööstuslikud masinad nõuavad tohutul hulgal võimsust. Kuna need süsteemid vajavad juurdepääsu tavapärasest suuremale toitesüsteemile, pole harvad juhud, kui üksikud masinad ühendatakse sarnaselt majaga. Seda tehakse sageli masinate lähedal asuva kanalikarbi kaudu. Ühel tehasel võib vastavalt elektrivajadustele olla mitu isiklikku harukarpi.
Äri- ja eluhoonetel võivad olla ka sisemised harukarbid. Need on kõige levinumad hoonetes, kus on mitu omavahel mitteseotud inimeste rühma, näiteks korter- või büroohoone. Need kanalikarbid jagavad sisemised süsteemid, andes igale alarühmale oma juurdepääsu elektri- ja sidevõrkudele. See aitab nii arveldamisel kui ka põhikaitset ülekoormuse eest. Sellises olukorras on kanalikarbi kõige levinumad asukohad majapidamisruum või kelder.