Ehitusprojekt on plaan, mille järgi ehitatakse kodu või muu hoone. See hõlmab nii konstruktsiooni sisemust kui ka välist. See võib sisaldada funktsionaalseid elemente, nagu torustiku- ja elektriskeemid, aga ka dekoratiivseid detaile, nagu viimistluse spetsifikatsioonid. Ametlikud hooneprojekti plaanid, mida sageli nimetatakse kavanditeks, loovad tavaliselt arhitektid ja need tuleb sageli esitada kohalikele valitsusasutustele enne ehituse seaduslikku algust.
Hoonete projekteerimisega tegelevad tavaliselt mitmed spetsialistid. See hõlmab arhitekte, kes tavaliselt koostavad plaane, aga ka torulukkseppasid, HVAC-spetsialiste ja elektrikuid. Keerulised hooned, nagu kõrghooned või ärihooned, võivad samuti vajada inseneri teenuseid. Samuti võib vaja minna maamõõtjat, et hinnata maatükki, millele ehitist kavatsetakse ehitada, ning maastikuarhitekt võib välja töötada ümbritseva kinnistu plaani. Lisaks võib sisekujundaja valida viimistlusi, nagu põrandakate, letid ja kapid.
Mõnel juhul on hoone projekteerimine eelkõige funktsionaalne. See kehtib eriti tööstushoonete ja -rajatiste kohta, nagu tuletõrjejaamad, koolid ja politseimajad. Seda tüüpi hooned täidavad väga spetsiifilisi funktsioone ja projektid peavad sisaldama kõike, mis on nende funktsioonide täitmiseks vajalik. See hõlmab elektrinõudeid, mida nõuavad tootmisettevõtetes levinud rasked masinad, ja piisavat torustikku sprinklersüsteemide või mitme puhkeruumi varustamiseks.
Teistes hoonetes on disain väga dekoratiivne. See hõlmab hooneid, mis nõuavad kõrget esteetilist atraktiivsust, nagu muuseumid, restoranid, jaekauplused ja palju muud. Sellistel juhtudel võib ehitusmaterjalide kasutamine olla üldise disaini jaoks väga oluline. Metalle, puitu ja klaasi saab kasutada dünaamiliste kujunduste loomiseks, mis pole mitte ainult funktsionaalsed, vaid ka atraktiivsed.
Enamiku kodude ja büroohoonete jaoks on vaja arhitekti, et saavutada tasakaal funktsionaalsuse ja esteetika vahel. Sellised ehitusprojektid peavad olema tervitatavad, kuid võtma arvesse ka selliseid olulisi aspekte nagu ehituskulud, energiavajadus ja kasutatavus. Mitu korda saab selliseid plaane ikka ja jälle kasutada nii samas naabruskonnas või büroopargis kui ka muudes sarnastes arendustes.
Sõltumata konstruktsiooni tüübist peab ehitusprojekt vastama kohalikele normidele. Koodeksid on valitsus- ja reguleerivate asutuste loodud reeglid, mis tagavad struktuuride usaldusväärse ülesehituse. Sellised koodid võivad täpsustada selliseid asju nagu sprinklersüsteemide nõutav arv ja asukoht tööstushoonetes, pakkudes avalikes hoonetes puuetega inimestele juurdepääsu ja naastude vaheline kaugus.