Köiskiik on kiik, mis on kinnitatud ühe pikkusega köie külge. Klassikaliselt paikneb köiskiik jõe või järve ääres, et inimesed saaksid sellel kiikuda ja siis vette hüpata. Sel juhul kinnitatakse köiskiik tavaliselt puu külge, kuid köiekiike saab riputada ka karkassi külge, nagu tavalisemad kiiged. Paljud inimesed seostavad köiekiikesid suve ja lapsepõlvega. Üldiselt on köiskiik mõeldud nii, et inimesed saaksid seista või istuda, olenevalt isiklikest eelistustest.
Trossikiige südamikuks valitakse tugev köis. Tavaliselt tehakse trossi sisse mitu sõlme, et kiigel istujal oleks millest haarata. Trossi ülemine osa on sõlmitud üle tugeva puuoksa ja alumine peatub maapinnast veidi eemal, et kõikuvad inimesed maasse ei jookseks. Kõige elementaarsema nöörikiige tüübi puhul on iste lihtsalt suurem sõlm.
Keerulisemate köiekiikede puhul kasutatakse äratuntavamaid istmeid. Trossi sisse võib sõlmida planguistme või kinnitada trossi rehvi külge, tekitades rehvi kõikumise. Improvisatsioonilise köiekiige valmistaja jaoks saab kasutada tugevat pulka või kinnitada puidust või plastikust ketta. Igal juhul peaks istet katsetama keegi, kes hoiab jalad maas, kuni on kindlaks tehtud, et istme kasutamine on ohutu.
Kui see asetatakse veekogu lähedale, on oluline jälgida, et nöörikiige all olev vesi oleks piisavalt sügav, et sinna sisse hüpata ja et see oleks ka prahist vaba. Kui köiskiik riputatakse üle maa, on soovitav jälgida, et köiekiige all olev ala oleks vaba teravatest ja potentsiaalselt valusatest esemetest. Trossikiige terviklikkust tuleks regulaarselt kontrollida, sest elemendid kuluvad lõpuks köie juurest ära.
Kui inimesed kavatsevad aasta-aastalt ühele ja samale köiekiigele tagasi tulla, tuleb neil võib-olla ka aeg-ajalt köiekiige alt maapinda välja kaevata, et eemaldada tormistest ilmastikuoludest tekkinud muda ja prügi. Teine võimalus on paigaldada köiskiik hooajaliselt, võttes selle igal aastal maha ja pannes hoiule. See võimaldab nöörikiike liigutada, et ära kasutada vahelduvat maastikku, ning tagab ka trossi vähem kiire lagunemise, kuna see ei puutu vihmase talveilmaga.