Mänguautod on sõidukite miniatuursed koopiad, mis on ehitatud vastavalt mõõtkavale. Autosid kasutatakse võidusõiduvõistlustel, mis hõlmavad spetsiaalset rada, mis on varustatud soone või piluga. Lisaks mänguautode üksikasjalikule välimusele sisaldab disain sõiduki alumisel küljel olevat väikest tera, mis sobib soonde ja hoiab autot kursil, kui auto mööda rada kihutab.
Mänguautod ilmusid esmakordselt 20. sajandi alguses ja said kiiresti populaarseks nii laste kui ka täiskasvanute seas. Varasemad konstruktsioonid põhinesid rööbastee sisseehitatud tõstetud rööpale ega sisaldanud võimalust iga sõiduki kiirust reguleerida. 1930. aastatel tehti väikest tööd väikeste sisepõlemismootoritega töötavate autode ehitamiseks. Aja jooksul asendati see meetod elektrivoolu kasutamisega. 1950. aastateks viimistleti roomikuid nii, et neil oleks tõstetud rööbastee asemel soon, ja voolu läbi soone oli võimalik kiirust reguleerida, kasutades iga kasutatava auto puhul käsikontrollerit. Need täiustused võimaldasid mitmel inimesel nautida võidusõiduautode võidusõitu samal rajal.
Kuna mänguautod muutusid keerukamaks, muutus üha populaarsemaks mänguautode võiduajamine. Slotautode võidusõitjate klubid hakkasid tekkima nii Ühendkuningriigis kui ka USAs. Mitmed spordi- ja mänguasjatootjad hakkasid pakkuma mänguautode komplekte koos autode komplekti ja rajalõikudega, mida saab täiendada lisakomplektidega. 1960. aastatel oli mänguautode võidusõitjal töötamiseks lai valik autosid ja rajakonfiguratsioone. Tõsise võidusõitja jaoks oli võimalik ehitada keerukas rada, mis võtaks hõlpsasti keskmisest söögilauast suurema pinna.
1970. aastate lõpuks oli mänguautode populaarsus hakanud vähenema. Spordil on aga jätkuvalt olnud innukate toetajate tuumik. Tänapäeval on mänguautod jätkuvalt arenenud, kuna on loodud juhtmevabad juhtimissüsteemid, mis tuginevad autode juhtimiseks digitaaltehnoloogiale. Arvutitehnoloogia on toonud kaasa ka mänguautod, mis on üksikasjalikumad kui mõnekümne aasta tagused autod, kusjuures paljudel mänguautodel on töökorras komponendid, mis varem ei kuulunud algse malmist disaini juurde.