Olümpia on rahvusvaheline spordisündmus, mis toimub iga nelja aasta tagant. Meie, kes sündmust tähelepanelikult jälgime, teavad, et esikoha omanik saab kuldmedali, teise koha omanik hõbemedali ja kolmanda koha omanik pronksmedali. See ei olnud aga alati nii. Olümpiamängude medalid auhindadena standarditi alles 1908. aastal. Enne seda kuupäeva võitjad medaleid alati ei saanud. Tegelikult said 1900. aasta Pariisi olümpiavõitjad maalid. Oliivist või männist pärgi jagati ka varasemate mängude võitjatele. Alates 1908. aastast saavad kõik olümpiamängude võitjad medalid, kuid medalite koostis on aja jooksul muutunud. Kuldmedalid ei ole enam täielikult kullast. Olümpiakuld on 2014. aasta seisuga 92.5% hõbedast ja kaetud ainult 6 grammi kullaga./p>
Olümpiast lähemalt:
Olümpiamängude traditsioon sai alguse Vana-Kreekast, arvatavasti umbes 776 eKr
Naised võistlesid esimest korda Pariisi olümpiamängudel 1900. aastal.
Olümpialipul on viis rõngast, mis tähistavad Ameerikat, Euroopat, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat; see on sõpruse sümbol.