Süngraafika on paberraha uurimine ja kogumine. See numismaatika haru ei pruugi olla nii tuntud kui müntide kogumine, kuid see on tegelikult üsna elav tahk suuremas valuutakogumise kogukonnas ja üksikud paberraha näidised on mõnikord harulduse või ebatavaliste asjaolude tõttu oksjonil kõrgeid hindu toonud. . Mitmed numismaatika valdkonna isikud on spetsialiseerunud süngraafikale.
Selle termini võttis kasutusele 1974. aastal süngraafia spetsialist Gene Hessler. Ta laenas kontseptsiooni süngraafi ideest, milleks on tasumisleping, mille allkirjastavad kõik osapooled. Teatud mõttes on paberraha süngraafi vorm, valitsuse või raha väljastanud asutuse allkirjastatud leping, kuna paberrahal puudub loomupärane väärtus ja paljudel juhtudel ei ole paberraha enam isegi kaetud väärismetallistandardiga, mistõttu on väärt veelgi lühiajalisemat.
Süngraafiale spetsialiseerunud inimene kogub tavaliselt suure paberrahakogu, mis võib pärineda konkreetsest piirkonnast või ajaperioodist või hõlmata mitut piirkonda ja ajastut. Kuna paberraha laguneb rohkem kui metallmünt, tuleb selle ellujäämiseks hästi hooldada ja süngraafilised eksemplarid on tavaliselt uuema aastakäiguga kui paljud meenemündid. Lisaks füüsilisele valuutale võib uute isendite hindamiseks käepärast hoida ka juhendeid.
Nii nagu müntidel, võib ka pabervaluutal olla väärtust mitmel põhjusel. Valuuta, mille on välja andnud riik, mida enam ei eksisteeri, on sageli väärtuslik kogumis- või üldhuviobjektina, nagu ka paberraha, mida toodeti vaid piiratud koguses. Trükivigade, näiteks registreerimisvigadega valuuta võib olla väärtuslik ka lihtsalt seetõttu, et see on ebatavaline. Süngraafikat õppiv inimene saab määrata talle hindamiseks toodud valuutanäidise väärtuse ning mõned spetsialistid võivad anda ka säilitussoovitusi, et raha võimalikult puutumatuna säiliks.
Lisaks kaubanduslikule valdkonnale õpitakse süngraafikat ka muuseumides ja kohtuekspertiisi laborites. Muuseumid võivad eksponeeritud paberraha näidiste autentimiseks toetuda süngraafikale ning uuritavate kultuuride ja piirkondade kohta lisateabe saamiseks kasutavad nad numismaatikauuringuid. Kohtuekspertiisi puhul saab süngraafiat kasutada selleks, et teha kindlaks, kas raha on võlts või mitte, ja saada rohkem teavet kriminaalasjades osaleva füüsilise valuuta päritolu kohta.