Olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvahelised spordiüritused, mille eesmärk on edendada koostööd ja sõprust maailma rahvaste vahel, tähistades samas ka sportlikkust. Olümpiamängudel on kaks põhikomponenti: suvemängud ja talimängud. Mõlemad mängud kestavad mitu nädalat, ühendades palju sündmusi, ja neid peetakse iga nelja aasta tagant. Alates 1992. aastast on need jaotatud nii, et olümpiamängud toimuvad iga kahe aasta tagant. Kokkuleppeliselt vahetub olümpiamängude võõrustaja iga olümpiamänguga, võimaldades teoreetiliselt igal riigil üritust võõrustada, kuigi ajalooliselt on võõrustajate tasakaal olnud tugevalt kallutatud põhjapoolkera poole.
Olümpiamängudel on iidne päritolu. Vana-Kreekas peeti Olümpias iga nelja aasta järel üle-Kreeka mänge, mis võimaldasid sportlastel koos luuletajate, kunstnike ja dramaturgidega oma oskusi demonstreerida. Muistsetel olümpiamängudel oli ka tugev religioosne aspekt, kus osalejad tõid mängude ajal ohverdusi ja jumalateenistusi. Aastal 393 e.m.a keelustas Rooma impeerium olümpiamängud ja seda ei nähtud enam äratuntaval kujul enam kui 2000 aasta jooksul.
Juba 1700. aastatel korraldasid mitmed spordiliidud piirkondlikke olümpiaade ja 1800. aastate keskel korraldas Kreeka olümpiaadi, kus osalesid võistlejad Kreekast ja Ottomani impeeriumist. 1896. aastal kogesid olümpiamängud ametlikku taaselustamist tänu Coubertini paruni Pierre Fredy jõupingutustele, kes pani aluse paljudele kaasaegsetele olümpiamängudele kehtivatele konventsioonidele ja infrastruktuurile, sealhulgas motole Citius, Altius, Fortius, mis tähendab “kiirem, kõrgem, tugevam”. Parun Coubertin lõi ka olümpialogo, viie rõnga stiliseeritud kujunduse.
Olümpiamängud on mõeldud rahu sümboliks, kuigi kolm mängu (1916, 1940 ja 1944) on sõja tõttu ära jäetud. Nad peaksid olema ka apoliitilised, kuigi seda eesmärki pole alati saavutatud; mitmed külma sõja riigid boikoteerisid üksteist näiteks olümpiamängude ajal ja mõned riigid on korraldanud strateegilisi olümpiaboikote, et protesteerida teiste konkureerivate riikide erinevate tegevuste vastu.
Olümpiamängude korraldamiseks ühiselt koostööd tegevaid organisatsioone nimetatakse Olümpialiikumiseks ja nende hulka kuuluvad Rahvusvaheline Olümpiakomitee, rahvusvahelised alaliidud, mis määravad kindlaks erinevate spordialade standardid, ja konkureerivate riikide riiklikud olümpiakomiteed. Olümpial võistlevaid sportlasi peetakse laialdaselt maailma parimateks; ainuüksi võistlemine on suur au ja medali saamine on tunnustus nii üksiksportlasele kui ka rahvusele, mida ta esindab.