Iga olümpiamängude korraldaja linna valib Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK). Korraldav linn valitakse tavaliselt seitse aastat enne nende konkreetsete mängude toimumist. Selle ajapuhvri eesmärk on anda valitud linnale piisavalt aega olümpiamängude planeerimiseks ja selleks valmistumiseks, mis võib nende tohutut suurust arvestades olla hirmutav ülesanne. Olümpiamängude toimumiskoha määramise protsess koosneb kahest põhifaasist, mille käigus linnad esitavad konkursile kandideerimise ja väiksema arvu linnu valitakse finalistideks, mille järel valitakse võitjalinn.
1. etapp: taotlevad linnad
Seal on üle 200 rahvusliku olümpiakomitee (NOC), mis esindavad riike, rahvusriike, geograafilisi piirkondi, protektoraate ja territooriume. Kui linn soovib olümpiamänge korraldada, tuleb ametlik ettepanek teha vastava riikliku olümpiakomitee kaudu. Pärast ettepaneku laekumist ROK-ile kantakse linn teiste taotlejalinnade nimekirja.
Iga taotleja linn saab ROK-ilt küsimustiku. Linnaametnikud peavad kirjalikult vastama erinevatele teemadele, nagu näiteks nende motivatsioon olümpiaadi korraldamiseks ja milliseid kohti nad kavatsevad iga ürituse jaoks kasutada või ehitada. Iga linn peab loetlema ka saadaval olevad majutusvõimalused ning sportlastele ja pealtvaatajatele pakutava transpordi.
Taotlused vaatavad läbi ROK-i liikmed ja teised eksperdid, et teha kindlaks iga linna potentsiaal olümpiamängude korraldamiseks. Pärast kõigi küsimustike lugemist valib ROK linnade rühma – tavaliselt umbes neli või viis -, mis protsessi jätkavad. Neid linnu tuntakse kandidaatlinnadena.
2. etapp: kandidaatlinnad
Iga kandidaatlinna ametnikud peavad vastama uuele küsimustikule nende plaanide kohta olümpiamänge korraldada. Uus küsimustik on üle 250 lehekülje pikk ja hõlmab selliseid teemasid nagu meediategevus, turundus ning sportlase olümpiaküla struktuur ja toimimine, kus võistlejad olümpiamängude ajal viibivad. Pärast kõigi täidetud küsimustike laekumist vaatab ROK-i hindamiskomisjon läbi üksikasjalikud dokumendid ja külastab mitu päeva iga potentsiaalset võõrustajalinna.
Valik
Teise etapi viimases osas koostab ROK-i hindamiskomisjon raporti, mis loetleb oma soovitused. Aruanne avalikustatakse üks kuu enne olümpiamängude korraldajalinna lõpliku valiku tegemist. Seejärel toimub lõpliku valiku tegemiseks ROK-i üldkogu liikmete koosolek – kohas, mis ei ole kandidaatlinnade nimekirjas.
Iga ROK-i aktiivne liige saab olümpiamängude toimumiskoha valimiseks ühe hääle. Liikmed, kes elavad riigis, mille linn on lõplikus nimekirjas, ei saa hääletusprotsessis osaleda seni, kuni see linn on võistlemas.
Toimub esimene salajase hääletuse voor. Kui ükski linn ei saa häälteenamust, eemaldatakse kandidaatide nimekirjast kõige vähem hääli saanud linn ja liikmed hääletavad uuesti. Iga hääletuse tulemused avalikustatakse kohe pärast häälte lugemist. Sel viisil hääletamine jätkub kuni valiku tegemise ja väljakuulutamiseni.