1980. aasta suveolümpiamängude boikott oli Moskva suvemängude boikott, mida juhtisid mitmed lääneriigid, eelkõige USA. Boikoti korraldajad väitsid, et protestivad Nõukogude Liidu sissetungi vastu Afganistani, öeldes, et nad ei saada sportlasi 1980. aasta suvemängudele võistlema, kui Venemaa oma vägesid välja ei vii. 1984. aastal andis Nõukogude Liit kättemaksu, boikoteerides Los Angelese olümpiamänge ja Venemaaga ühines hulk idabloki riike.
1980. aasta boikott oli olümpiamängude ajaloos väga huvitav sündmus ja mõned inimesed märgivad seda kui pöördepunkti olümpiamängude ajaloos. Isegi tänapäeval peaksid olümpiamängud olema täiesti poliitikavabad, olles neutraalseks kohtumispaigaks maailma kõige andekamatele sportlastele, et võistelda, suhelda ning üksteise ja nende kultuuride kohta rohkem teada saada. Valides olümpiamänge boikoteerida, tõid osalevad riigid üritusele kaasa poliitilise aspekti ning poliitikat on seetõttu olnud raske olümpiamängudelt välja raputada.
Venemaa sissetung Afganistani leidis aset 1979. aastal ja see pälvis märkimisväärse vastuseisu lääne poolt, eriti Ameerika presidendi Jimmy Carteri poolt. Carter teatas oma kavatsusest julgustada eelseisvaid olümpiamänge boikoteerima ja teised lääneliitlased järgisid eeskuju. Rahvusvaheline Olümpiakomitee protesteeris selle üle, et valitsustel ei ole oma rahvuslike olümpiakomiteede üle võimu ja et nende komiteede otsustada on, kas saata sportlased olümpiale või mitte. Carter maksis kätte ähvardades tühistada Moskvasse võistlema sõitnud sportlaste passid, uhkeldades ameeriklaste hoiakuga 1980. aasta suveolümpiamängude boikotis.
Mitmed 1980. aasta suveolümpiamängude boikotis osalenud riigid, sealhulgas USA, keeldusid sportlasi võistlustele saatmast ja andsid mõista, et teisi karistatakse, kui nad otsustavad osaleda oma riigilipu all. Mitmed teised riigid andsid teada, et toetavad boikotti, kuid nad ei karista Moskvasse sõita soovivaid sportlasi. Seetõttu marssisid mitme riigi sportlased oma riigilippude asemel olümpialipu all ja nende medalitseremooniatel mängiti olümpiahümni.
Tagantjärele vaadates ei olnud 1980. aasta suveolümpiamängude boikott kuigi hea poliitiline ega sotsiaalne samm, mõned kriitikud arvasid, et teised diplomaatilised kanalid oleksid võinud olla tõhusamad kanalid Afganistani olukorra üle arutlemiseks. Boikott lõi ka pretsedendi, tõstatades küsimuse tulevaste olümpiaboikottide kohta.