Mis on magistraat?

Kohtunik on isik, kellel on volitused seadusi jõustada, tavaliselt piiratud jurisdiktsioonis, näiteks provintsis või maakonnas. Kohtuniku täpne roll õigussüsteemis on erinev, olenevalt riigist, mida ta teenib. Mõnel juhul on kohtunik näiteks kohtunik, kes teenib väga kõrgel tasemel, samas kui teistel juhtudel on kohtunik lihtsalt rahukohtunik, kelle ülesandeks on väiksemate rikkumiste tagamine.

Sõna on tuletatud ladinakeelsest sõnast magister, mis tähendab “meister”. Umbes keskajal tekkis inglise keeles mõiste “magistrat”, mis viitab riigiametnikule, kelle ülesandeks oli seaduse jõustamine, ja 1374. aastal tekkis selle sõna kaasaegne vorm. Magistraadi mõiste on üsna iidne; Näiteks roomlastel olid tsiviilametnikud sarnased meie kaasaegsetele kohtunikele.

Üldreeglina tegeleb kohtunik väiksemate rikkumistega, nagu pisivargused, liiklusrikkumised ja sarnased väikesed kuriteod, väga kindlate ja selgete karistustega. Võttes arvesse palju vähemtähtsaid kuritegusid, vabastavad kohtunikud kohtusüsteemi kõrgematel ametikohtadel olevad kohtunikud, võimaldades neil keskenduda keerukamatele juhtumitele. See muudab ka õigussüsteemi tõhusamaks, tagades kohtuprotsesside korraldamise mõistlikult kiiresti.

Tavaliselt on kohtunikul volitused ringkonnas, kus ta töötab, kuid sellest punktist kaugemale pole jurisdiktsiooni. Magistraadid võivad saata inimesi vanglasse, määrata trahve erinevate kuritegude eest, jätta kohtuasjad rahuldamata, vabastada inimesi kautsjoni vastu ja täita mitmesuguseid sarnaseid juriidilisi ülesandeid. Samuti saavad nad kohtuprotsesse juhtida, tõendeid kuulata ja erinevate juhtumite õiguslikke tagajärgi arutada õigusspetsialistidega, näiteks advokaatidega.

Kohtuniku ametikoha nõuded on erinevad, olenevalt piirkonnast, kus ta töötab. Tavaliselt on nõutav mingisugune haridus, nagu bakalaureusekraad, ning huvi ja teadmised õiguse vastu. Samuti peavad kohtunikud saama õigusemõistmist õiglaselt ja eelarvamusteta, määrates erinevate rikkumiste eest asjakohaseid karistusi ning tagades seaduse ühtse ja asjakohase jõustamise.