Avastusajastu, mida mõnikord nimetatakse ka uurimise ajastuks, oli periood globaalses ajaloos, mis ulatus 15.–17. sajandini. Sellel ajastul õppisid paljud Euroopa ja Aasia riigid maakera kohta palju rohkem teada, rajasid uusi kaubateid, koostasid paremaid kaarte ja kohtusid uute inimestega. Seda peetakse väga oluliseks ja viljakaks perioodiks, eriti Euroopa ajaloos, kuigi maadeavastajate poolt häiritud põliselanikud ei pruugi sellega nõustuda.
Mitmed asjad tõid Euroopas kaasa avastamisajastu. Esimesed olid renessansiajastu teaduslikud ja tehnilised edusammud – periood, mis tekitas ka nõudluse ainulaadsete ja ebatavaliste kaubakaupade, sealhulgas vürtside, nagu kaneel, muskaatpähkel ja nelk, järele. Need edusammud tõid kaasa palju merekõlblikumad laevad, mis suutsid Atlandi ookeanis ellu jääda. Laevaehitus ja navigatsioon edenesid hüppeliselt nii avastamisajastule eelnenud perioodil kui ka selle ajal. Varem olid maadeavastajad piirdunud maismaateede ja minimaalsete transpordivõimalustega.
Osa maailma uurimise ajendist oli ilmselt ka poliitiline ja religioosne. Mõned Euroopa riigid ei olnud rahul moslemite domineerimisega idakaubanduses ning soovisid otsida alternatiivseid marsruute ja otse kaubelda. Tõenäoliselt oli see soov ka majanduslikult motiveeritud, kuna kauplejad said vahendaja väljalõikamisega rohkem kasumit.
Avastusajastul uurisid paljud eurooplased idasid maismaateedel, näiteks Siiditeel. Nad tõid tagasi ebatavalisi kaubanduskaupu, suurendades nõudlust rohkemate järele ning ajastu lõi kaubandussuhted Euroopa ja Aasia vahel. Ida ja lääne vahel toimus ka kasvav teabe- ja ideedevahetus, mis ilmselt rikastas paljusid kultuure. Paljud kauplejad hakkasid ka mõtlema, kas ülemeremarsruudid oleksid tõhusamad, ja sündis selle perioodi purjetamise aspekt.
Paljud riigid ehitasid ja sõitsid avastuste ajastul laevu, sealhulgas Inglismaa, Hispaania, Portugal, Itaalia, Prantsusmaa ja mitmed Skandinaavia riigid. Lisaks kahe uue kontinendi, Põhja- ja Lõuna-Ameerika avastamisele, moodustasid need riigid ka kolooniaid üle kogu maakera. Kolooniate moodustumisel on kaugeleulatuvad mõjud, mis jätkuvad tänapäevani. Koloonia moodustamisega võib rahvas monopoliseerida teatud toote ning laiendada selle poliitilist ja sotsiaalset võimu. Paljud neist rahvastest olid väga vastumeelsed oma kolooniaid lahti laskmast ja paljudele saadi tagasi põlisriik alles 20. sajandil.