FEMA on sisejulgeolekuministeeriumiga ühendatud föderaalse hädaolukordade haldusagentuuri lühinimi või akronüüm. Agentuuri moto on “A Nation Prepared” ja selle eesmärk on tagada, et Ameerika Ühendriigid suudaksid ennetada, valmistuda, reageerida ja taastuda nii loodusõnnetustest kui ka inimtegevusest põhjustatud katastroofidest.
See agentuur ei ole uus, kuigi viimastel aastatel on sellel olnud rohkem pressi, eriti pärast 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakuid New Yorgis ja Pentagonis. FEMA ja teised hädaolukordade lahendamise organisatsioonid on tegutsenud juba aastaid, kuid ühel hetkel oli erinevaid asutusi nii palju, et riigi kuberneride ühendus sai kokku, et paluda tollasel presidendil Jimmy Carteril aidata asju sujuvamaks muuta.
President Carter andis 1979. aastal välja korralduse luua uus föderaalne hädaolukordade haldusagentuur. See loodi selleks, et võtta üle mitmete teiste hädaolukordade haldamise organisatsioonide, sealhulgas tsiviilkaitse, föderaalse katastroofiabi administratsiooni, föderaalse kindlustusameti, föderaalse valmisolekuagentuuri ja riikliku ilmateenistuse kogukonna valmisoleku programmi kohustused.
2003. aastal läks FEMA koos 22 teise valitsusasutusega sisejulgeolekuministeeriumi (DHS) alla. FEMA on üks neljast DHS-i põhikomponendist, kus töötab üle 2,000 täiskohaga töötaja ja 5,000 reservi. Alates selle loomisest veidi üle 25 aasta tagasi on selle programmidesse paigutatud miljardeid dollareid. Hädaabiasutuste tõhustamise eesmärk oli luua sujuvam valmisoleku, reageerimise ja taastamise süsteem.
Seda uut ja täiustatud “õmblusteta” lähenemisviisi on aja jooksul katsetanud sellised katastroofid nagu maavärinad, orkaanid, saastumine, tuumade kokkuvarisemine ja terrorirünnakud. Agentuuril on olnud omajagu probleeme ja selle direktor näib muutuvat iga kord, kui katastroofile reageerimine ei vasta avalikkuse ootustele.
Avalikkus peab meeles pidama, et katastroofidel on põhjus ja ükski agentuur planeedil ei suuda katastroofe täielikult ära hoida ega konkreetsele olukorrale täiuslikult reageerida, olenemata sellest, kui sujuvalt, organiseeritult või hästi rahastatud see on. Kuigi FEMA töötab avalikkuse kaitsmise nimel, on inimestel ka kohustus kaitsta ennast ja oma perekondi.
Tavaliselt kasutatav hinnang on, et föderaalne reageerimine võib olenevalt katastroofist kesta 48 kuni 120 tundi. Inimestel peaksid käepärast olema ellujäämisvarud, sealhulgas mitteriknevad toiduained, pudelivesi, esmaabitarbed, taskulamp, raadio, patareid, tööriistad ja mingi side või isiklik alarm. Varusid peab olema piisav kogus, et katastroofi korral päästeabi oodates jätkuks vähemalt 3–4 päevaks.
Tohutu ja bürokraatlik valitsus ei suuda tagada iga inimese isiklikku turvalisust ega suuda ka kõige vilunud agentuur. Inimesed peavad võtma teatud isikliku vastutuse oma kaitse ja heaolu eest.