Majandusarengu Organisatsioon (OECD) moodustati 1961. aastal Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) laiendusena. OEEC töötas välja strateegiad Euroopa ümberstruktureerimiseks pärast Teist maailmasõda. OECD laiendas oma haaret ja hõlmas mitte ainult Euroopa riike, vaid ka Kanadat, Mehhikot, Austraaliat, Uus-Meremaad, Jaapanit, Koread ja Ameerika Ühendriike.
OECD eesmärkideks on edendada majanduslikku stabiilsust ja demokraatiat oma liikmesriikides ja arengumaades. Üks peamisi meetodeid, mida ta riikide analüüsimisel kasutab, on sotsiaal- ja majandusstatistika kogumine ja avaldamine. Seda statistikat vaatavad üle valitsused ja OECD kohtumistel, et selgitada välja, kuidas organisatsiooni eesmärke kõige paremini edendada.
OECD nõustajad koosnevad liikmesriikide esindajatest. Need esindajad koostavad soovitusi või rahvusvahelisi lepinguid mitmesugustes küsimustes. Näiteks 2006. aastal andis organisatsioon riikidele tugevad soovitused võtta kasutusele rämpspostivastased poliitikad, julgustades riike harima nii avalikkust kui ka tööstusi Interneti-rämpsposti vähendamiseks.
Samal koosolekul 2006. aastal arutas ja arutas OECD Hiina, mitte liikmesriigi, majanduslikku tulevikku ja potentsiaali ning soovitas Hiinal lubada rohkem välisinvesteeringuid, mida Hiina seadused sageli takistavad. Selle probleemi OECD analüüs viitab sellele, et rohkem välisinvestoreid suurendaks Hiina majanduskasvu, edendades samal ajal häid suhteid Hiina ja teiste riikide vahel. Organisatsiooni liikmesriigid viivad need soovitused tagasi oma valitsustele ja sageli mõjutavad need soovitused välispoliitikat.
Rühm mõjutab ka säästva arengu teemat. OECD otsib lahendusi, mis võimaldavad praegust majanduskasvu, ilma et see mõjutaks negatiivselt majanduskasvu ja tulevaste põlvkondade ellujäämist. Statistilise analüüsi ja arutelude kaudu saab see koostada lepinguid või vähemalt julgustada ettevõtte vastutust või kõrgeid keskkonnastandardeid ja -poliitikat. Samuti võib see uurida arengumaid, et näha, kas nad edenevad jätkusuutlikult. Nendele riikidele saab pakkuda haridust ja soovitusi, mis kokkuleppel edendavad OECD eesmärke.
Kõiki OECD nõuandeid ei aktsepteerita ja mõnda kritiseeritakse karmilt. Soovitused ja kokkulepped ei ole siduvad ei liikmesriikidele ega kolmandatele riikidele. Organisatsioon ei leia sageli demokraatia ja kapitalismi vastaste valitsuste heakskiitu. Sageli soovitab OECD aga jätkuvalt valitsusi, keda ta peab oma poliitikas vastutustundetuks, ja avaldab neile survet. See võib olla tõhus meetod rühma eesmärkide saavutamiseks.