Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi varsti pärast esimest maailmasõda ja eksisteeris aastatel 1919–1946. Selle esmane eesmärk oli soodustada läbirääkimiste ja vahekohtu kasutamist sõja ärahoidmiseks ja rahvusvaheliste vaidluste lahendamiseks. Rahvasteliit asus Šveitsis Genfis. Sellesse kuulusid I maailmasõja võidukad liitlasriigid, välja arvatud Ameerika Ühendriigid, aga ka paljud neutraalsed riigid.
Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris pärast seda, kui Saksamaa sõlmis liitlastega vaherahu. Kuigi lahingud olid lakanud, jätkasid riigid kohtumisi, rahulepingute koostamist ja baaside loomist tulevaste konfliktide lahendamiseks maailma riikide vahel. 1919. aastal kogunes Pariisis ametlik rahukonverents, et arutada neid kõige olulisemaid küsimusi. Konverentsi keskmes olid mitmete prominentsete riikide juhid: Woodrow Wilson Ameerika Ühendriikidest, David Lloyd George Suurbritanniast ja Georges Clemenceau Prantsusmaalt.
Pärast kuid kestnud läbirääkimisi koostasid riigid sõjajärgse dokumendi Versailles’ lepingu. See leping pani Saksamaale tagajärjed sõja alustamiseks ja andis raamistiku Rahvasteliidu loomisele. Leping allkirjastati 28. juunil 1919. Kakskümmend üheksa liitlasriikide liiget kirjutasid lepingule alla ja neist said Liiga ametlikud liikmed ning 13. aasta lõpuks ühines sellega veel 1920 neutraalset riiki.
Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson osales aktiivselt Pariisi rahukonverentsil ja Versailles’ lepingu koostamises. Hoolimata tema osalusest ja pühendumusest Rahvasteliidu moodustamisel, tuleb kõik USA lepingud USA senatis kahekolmandikulise häälteenamusega ratifitseerida. Lepingu vastased juhtisid kibedat võitlust president Wilsoni vastu ja 1920. aastal takistas vabariiklaste ülekaalukas võit senati üldvalimistel USA-l lõplikult liituda Liigaga.
Aastate jooksul sekkus Rahvasteliit territoriaalsetesse vaidlustesse ja konfliktidesse rahvaste vahel ja sees. Liikmed võitlesid rahvusvahelise oopiumikaubanduse ja seksuaalorjuse vastu ning töötasid ülemaailmse desarmeerimise nimel. Liiga moodustas ka nõukogud, et uurida naiste õiguslikku staatust kogu maailmas ja jälgida pagulaste rasket olukorda.
On mitmeid huvipakkuvaid punkte, mis viisid Rahvasteliidu läbikukkumiseni. USA suutmatus Liigaga liituda nõrgendas organisatsiooni algusest peale. Suutmatus peatada sõda 1935. aastal Itaalia ja Abessiinia vahel, millest sai Etioopia, nõrgendas nende prestiiži veelgi. Lõpuks tõestas II maailmasõja puhkemine 1939. aastal, et Liiga oli jõuetu oma peamise eesmärgi nimel, milleks oli uue maailmasõja ärahoidmine. Rahvasteliit läks laiali 1946. aastal, andes oma volitused ja varad üle vastloodud organisatsioonile ÜRO-le.