Laste ristisõda oli ristisõda, mida juhtis noor poiss, kes soovis ühineda täiskasvanutega, kes kaitsesid kristlust keskaja segaduse ajal. Vaieldakse selle üle, kas poiss oli prantslane või sakslane, kuid aastal 1212 motiveeris ta suure rahvahulga, mis järgnes talle Itaaliasse ja seejärel Lähis-Itta, kus noored ristisõdijad lõpuks vangistati ja orjasse müüdi. See kõlab kindlasti põneva loona, eriti tänapäeva lugejatele, kes on huvitatud keskaegsest ajaloost; kahjuks viitavad kõik tõendid sellele, et laste ristisõda tegelikult ei toimunud.
Nagu ajaloos sageli juhtub, pole laste ristisõja legendide täpne päritolu teada, kuna väidetav sündmus leidis aset nii kaua aega tagasi. Kuid kui piisavalt allikaid loo üles korjasid ja väitsid, et see on tõsi, ostsid inimesed sööda ja üldiselt nõustusid, et tegelikult toimus ristisõda, mida juhtis motiveeritud karjapoiss, kes väitis, et on saanud nägemusi Jumalalt. Oletatavad imed, mis hõlbustasid liikumist Lähis-Idasse, oleksid pidanud olema vihjed, kuid ilmselt uskusid inimesed laste ristisõja ideed ja alles 20. sajandi lõpus otsustasid ajaloolased põhjani jõuda. loost.
Nad avastasid, et “Laste ristisõja” idee sündis tõenäoliselt suures osas täiesti juhuslikult. Müüt tekkis segaduse tõttu tõlkes. Ladinakeelset sõna “poisid” pueri kasutati keskajal ka slängi terminina, viidates maata vaestele. Tõlkijad, kes ei mõistnud tagajärgi, lugesid kaasaegseid jutte maal ringi rändavatest lasterühmadest, kes väitsid end olevat ristisõja ajal, ja tõlkisid neid tekste lapsi, mitte vaesunud täiskasvanuid silmas pidades.
Tegelikult näivad tõendid viitavat sellele, et niinimetatud ce oli tegelikult maatute inimeste kirev meeskond, kes pärast ümberasutamist Euroopas ringi rändasid. Kunagi oli ristisõdade liikumapanev jõud maa ja päranduse küsimus, sest Euroopa rahvaarvu kasvades kasvas ka surve peremaadele. Maata isikud ühendasid sageli jõud heategevuse või uue elama asumise otsimisel ning vähemalt üks maata rühm 1212. aastal väitis tõepoolest, et läheb ristisõjale, kuigi tõendid viitavad sellele, et nad ei pääsenudki Euroopast välja.
Laste ristisõja lugu on põnev näide sellest, kuidas ajalugu võib valesti tõlgendada, ja see on kainestav õppetund. Ajaloosündmuse kohta tuleks alati teavet allikatest kontrollida, olgu see siis 2,000 aastat tagasi või eelmisel nädalal, sest üksainus trükiviga või tõlkeviga võib kiiresti levida ja see võib kesta sajandeid.