Globaalset terrorismivastast sõda (GWOT) nimetatakse sageli ka ülemaailmseks terrorismivastaseks sõjaks või lihtsalt terrorismivastaseks sõjaks. Viis aastat pärast sõda, mis algas 2001. aastal pärast 11. septembri terrorirünnakuid, milles hukkus Ameerika Ühendriikides tuhandeid tsiviilisikuid, lisati rohkem nüansse, et luua loosungeid, nagu “ülemaailmne võitlus vägivaldse ekstremismi vastu”. Konflikti kirjeldavad paljud erinevad terminid ja fraasid, kuid olenemata sellest, kumba pealkirja eelistatakse, peetakse GWOT-i enneolematuks kampaaniaks terroriaktide vastu kaitsmiseks ja ennetamiseks kogu maailmas.
Mõiste GWOT võis pärineda lihtsast “terrorismivastase sõja” keelest, mida kasutati mineviku konfliktide kirjeldamiseks, kuid selle kasutamist arutasid Ameerika valitsus- ja sõjaväejuhid üksikasjalikult. Kuna väljend Global War on Terrorism tõlgitakse ilmselt hästi ka paljudes teistes keeltes, peeti seda parimaks võimaluseks. 11. septembri rünnakute ja GWOT-i alguse ajal USA president George W. Bush andis mõista, et terrorismivastasel võitlusel on ülemaailmne haare. Lisaks vandus ta, et jõupingutused ei tööta mitte ainult terroristide ja nende võrgustike töövõimetuks muutmiseks, vaid suhtuvad karmilt ka rahvusriikidesse, kes toetavad või varjavad terroriste.
Terminoloogia muudatust kohandati nii, et see hõlmaks rohkem GWOT-raamistikku. Algkeel ei tundunud erinevate operatsioonide tabav kirjeldus, kuna tegemist on palju enamaga kui sõjalised manöövrid või lahingud. GWOT hõlmab nii võitluslikke kui ka mittevõitluslikke algatusi, nagu luureandmete kogumine, tõhus õiguskaitse, narkokaubanduse vastu võitlemine, terrorismi rahastamise külmutamise püüdlused, majandussanktsioonid, teadaolevate terroristlike rakkude ja väljaõppelaagrite invaliidistamine ning mässuliste vastu võitlemine. See hõlmab ka sõjaväe- ja politseijõudude väljaõpet, ülesehitustööd, infrastruktuuri tugevdamist ja tekkivate valitsuste toetamist, inimõiguste kaitsmist ja humanitaarabi andmist.
President George W. Bush väitis 20. septembril 2001 peetud kõnes, et GWOT ei luba terrorismil hävitada üksikisikute õigusi ja vabadusi ega hävitada demokraatlikke valitsusi. Ta kirjeldas GWOT-i kui “pikka kampaaniat”, erinevalt sellest, mida Ameerika inimesed või maailm on näinud. President teatas, et GWOT algab Al Qaedaga, rühmitus arvatakse olevat vastutav 11. septembri ja muude rünnakute eest, kuid see ei lõpe sellega.
Üks avaldus, mis toona ameeriklaste otsustavust õhutas, pälvis kriitikat ka allikatest üle maailma. President Bush kuulutas, et GWOT ei lõpe enne, kui kõik ülemaailmse haardega terroristlikud rühmitused on leitud, peatatud ja võidetud. Paljud kriitikud kartsid, et see avaldus ja muu jõuline sõnakõlks õhutab rohkem vägivalda ja viib igavese sõja seisu. Amnesty International uskus ka, et GWOT-i tõttu kannatavad kõige rohkem “tavakodanikud” ning kaitstud inimõigused ja kodanikuvabadused.
Hoolimata kriitikute hirmust GWOT-i ees, levis toetus pärast 11. septembri rünnakuid, aga ka toetus rahva jõupingutustele kaitsta USA-d koos sõprade ja liitlastega kogu maailmas terroristide eest. Ühendkuningriigi peaminister Tony Blair pakkus kiiresti toetust. Ka paljud teised riigid näitasid üles toetust ja moodustasid äärmuslaste vastu võitlemiseks jõudude koalitsiooni. NATO vastas koheselt, korrates oma põhikirjas toodud avaldusi, et rünnak mis tahes liikmesriigi vastu on “rünnak kõigi vastu”.