Perestroika oli 1987. aastal NSV Liidu bürokraatia ja majanduse reformimisega alustatud programmide nimi. Perestroika, mis inglise keelde tõlgituna “restruktureerimine”, viis ellu tollane Nõukogude juht ja peagi president Mihhail Gorbatšov. Algselt mõeldud tööjõu tõhususe reformimiseks mõeldud programm tuli väljendama teadlikkuse kasvu majandusturgudel ja võeti peagi vastu Nõukogude valitsuse ametlikuks poliitikaks. Mõned tervitasid seda kui demokraatlikku liikumist reformide suunas ja teised kui ebaõnnestunud majanduspoliitikat.
Riigi juhtorgani, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee täiskogu istungil pani Gorbatšov paika Venemaa perestroika plaani. Ta tutvustas oma plaanis riigi kommunistlikust juhtimisest tulevast väljaviimist ja võimalusi omavalitsuste autonoomia suurendamiseks. Ta püüdis nihutada Venemaad tagasi oma 1940.–1970. aastatel kogetud suurriigi positsioonile. Püüdes sammu pidada endiselt õitseva USA ja Jaapani majandusega, püüdis perestroika eemalduda Stalini ajal valitsenud tsentraliseeritud majanduspoliitikast.
Perestroika poliitika lahutas Venemaa vanast marksistlik-leninlikust poliitikast avatuse ja läbipaistvuse, õigusriigi, kontrolli ja tasakaalu ning pluralismi reaalsuse suunas. Programm võimaldas riigis poliitilist arutelu ja vastuseisu ning sillutas teed uuele kapitalistlikule majandusele. See perestroika all olev uus majandus paiskas riigi aga majandussurutisse ja kriisi, millest Nõukogude Liit 1991. aastal lõpuks välja kukkus.
Perestroika ellu viidud reformid tõrjusid suure osa riigi kontrollist praktiliste kommunistlike meetodite käeulatusest välja. Need uued meetodid ja uus toetumine mittekommunistlikele tavadele võimaldasid vene rahval perestroika kaudu külmast sõjast välja tulla vaid neli aastat pärast selle rakendamist, kuigi Nõukogude impeeriumi lagunemise hinnaga. Rahvas, kes on nüüd demokraatia tingimustes vaba, oli ilma suurema osa oma impeeriumist ja ebaõnnestunud majandusest.
Kuigi programm tõi riigi ajaloos sisse uue ajastu, kritiseerisid paljud selle motiive. Suure osa majanduslikust bürokraatiast takistatud perestroikat peeti Gorbatšovi jaoks võimaluseks demokraatliku fassaadi abil oma poliitilist positsiooni parandada. Vaatamata sellele, et perestroika oli majanduspoliitika läbikukkumine, mis surus riigi üleinflatsiooni, kuid õnnestus demokraatia ning uue vene elu- ja valitsemisviisi juurutamisel.