11. septembril 2001 kasutasid terroristid Ameerika Ühendriikides (USA) terroriaktide läbiviimiseks lennukeid. Pärast neid sündmusi nõudis 2004. aasta luurereformi ja terrorismi ennetamise seadus lennukeelu nimekirja väljatöötamist. Selle turvameetme eesmärk oli aidata võidelda terrorismiohuga, hoides ohtlikud inimesed lennukitest eemal. Selle loetelu põhiseaduspärasus ja tõhusus tekitavad vaidlusi.
Inimesed, kes on lennukeelu nimekirjas, ei tohi siseneda USA siselendudeks mõeldud lennukitele. Samuti ei lubata neil isikutel USA-st lahkumiseks lennukile minna. Lisaks ei tohi inimesed, kelle nimed on selles nimekirjas, USA-sse lennata.
Nimekirjas olevate nimede täpne arv on üldiselt spekulatsioonide küsimus. Seda teavet ei avalikustata. Nimekirjas olevaid inimesi ei teavitata ja nad ei saa kuidagi aru, et nad on terrorismis kahtlustatavad. Suutmatus kasutada automaatseid sisseregistreerimise teenuseid, mis muidu peaksid olema saadaval, võib viidata inimese nimele, kuna loendis olevad isikud ei saa neid õigusi kasutada.
Transportation Security Administration (TSA) väidab, et “lennukeelu nimekiri on olnud lennundusjulgestuse oluline element – see hoiab tuntud terroristid lennukitest eemal.” Ameerika kodanikuvabaduste liit (ACLU), kes on juba USA valitsuse selle nimekirjaga seoses kohtusse kaevanud, ütleb, et see on ebatäpne, kuna “on praktiliselt võimatu ette teada, kas inimene on terrorist.” Puudub usaldusväärne statistika, mis määraks kindlaks, kui tõhus loend tegelikult on.
Lisaks TSA-le mängivad ka lennufirmad oma rolli selles, et lennukeelu nimekirja kantud inimesed ei pääseks lennukile. Kui nimekirja tehakse täiendusi, tuleb lennufirmasid sellest teavitada. USA valitsus nõuab, et lennufirmad kontrolliksid uuendatud nimekirja kahe tunni jooksul pärast muudatuste tegemisest teatamist.
Kuigi arvatakse, et lendamiskeelu nimekirja loomise kavatsused on üldiselt positiivsed, on see tekitanud probleeme ja pälvinud kriitikat. Üks lendamisvabade nimekirjade probleem on see, et süütuid inimesi saab kinni pidada, üle kuulata või takistada nende lendamist lihtsalt seetõttu, et nende nimed tekitavad muret. Teatatud on juhtudest, kus väikseid lapsi peeti ekslikult lennuõiguseta inimesteks. Selle probleemi levimus on viinud sisejulgeolekuministeeriumi (DHS) Traveler Redress Inquiry Programmi (TRIP) väljatöötamiseni. See võimaldab inimestel, kes väidavad, et kärbeste nimekiri on neid vääralt mõjutanud, taotleda probleemi lahendamist.