Hani dünastia sai alguse Hiinas aastal 206 e.m.a, pärast seda, kui Liu Bang juhtis oma mässulised alistama Qini dünastia valitsust. Pärast neli aastat kestnud Chu-Hani sõda Liu Bangi ja tema rivaali Xiang Yu vahel saavutas Bang võitja ning rajas aastal 202 e.m.a Hani impeeriumi ja selle pealinna Chang’ani. Uue dünastia kaks peamist eesmärki olid Hiina ühendamine ja konfutsianistliku põhimõtete kaasamine.
Konfutsianismile ülemineku tõi kaasa majanduse tugevnemine, kuningalossi kindlustamine, riigiteenistujate arvu vähenemine, valitsuse kahanev võim talupoegade klassi üle ja aristokraatlike perekondade esilekerkimine. Konfutsianism õpetas, et inimesed sünnivad moraalipotentsiaaliga ja Hani uus valitsus lülitas selle oma riigipoliitikasse, uskudes, et valitsejad peavad seda moraali toetama. Seetõttu vähenes Hani-perioodil karmide seaduste ja karistuste hulk ning pöörduti teenetepõhise õpetuse poole.
Hani dünastiat (206 eKr kuni 220 e.m.a) valitses üle kahekümne erineva keisri, kelle panus Hiina kultuuri kestab tänapäevani. Sel perioodil loodi kaks erinevat dünastiat. Lääne-Hani dünastia kestis aastatel 206 eKr kuni 24 e.m.a ja Ida-Hani dünastia kehtis 25. aastast kuni 220. aastani. Kuninglikud abikaasade perekonnad ja nende omavahelised vaidlused viisid Lääne-Hani dünastia kokkuvarisemiseni. Hiina sai oma õitseva kultuuri taastekke Ida-Hani perioodil oma uues pealinnas Luoyangis.
Sõjaline laienemine ja kaubavahetuse paranemine olid Hani dünastia ajal peamised edusammud. Wu Ti valitsemisajal, mis kestis 141 eKr kuni 87 eKr, laienesid Hiina piirid Vietnami ja Koreani. Lisaks õnnestus Wu Ti-l esile kutsuda loodealade koloniseerimine ja hsiungid Gobist lõuna pool välja saata.
Seda tüüpi laienemine Hani dünastia ajal tõi kaasa kaubavahetuse suurenemise, eriti Siiditee loomise. Sel hetkel oli hiinlastel äärealadel parem juurdepääs sisepiirkondade inimestega kauplemisele. Paremate reisimarsruutide, parema kvaliteediga tööriistade ja laieneva niisutustehnoloogia tõttu paranes Hani impeeriumi ajal ka põllumajandus. Olulised kaubanduslikud kaubad olid siid, vask, raud ja sool.
Uue aristokraatia kasutuselevõtuga kasvas sel perioodil ka haridus. Ajalooraamatuid ja entsüklopeediaid koostati palju suuremas mahus kui kunagi varem Hiina ajaloos. Hani dünastia ajal tegid hiinlased esmakordselt organiseeritud katse jäädvustada ajalugu tulevastele põlvedele.
Hani perioodil kasvasid Hiinas diplomaatilised suhted ja suutis jõuda teiste valitsustega, sealhulgas Jaapani, Rooma ning Lääne- ja Kesk-Aasia valitsustega. Hani impeerium sai lõpu, kui mässulised talupoegade sõjapealikud, punakulmude, kollaste turbanite ja viie teravilja sekt, lahutasid dünastia kolmeks kuningriigiks.