Mis on föderaalsed heitkoguste määrused?

USA Keskkonnakaitseagentuur (EPA) on kehtestanud föderaalsed heitgaaside määrused, et reguleerida statsionaarsete ja mobiilsete mootorite heitkoguseid. Need standardid piiravad teadaolevate saasteainete – kasvuhoonegaaside, nagu süsinikmonooksiid, metaan ja formaldehüüd – hulka, mis õhku paisatakse. Selliste piirangute eesmärk on vähendada reostust ja kasvuhooneefekti. Lisaks selliste regulatsioonide kehtestamisele jälgib EPA ka õhukvaliteeti.

Süsinikoksiid ja metaan soodustavad reostust, mis võib väljenduda halva õhukvaliteedi ja suduna. Need ja teised kasvuhoonegaasid võivad koguneda ka Maa atmosfääri ja tekitada soojust kinni püüdva barjääri, mida sageli nimetatakse kasvuhooneefektiks. Mõned inimesed arvavad, et sellest tulenev temperatuuritõus põhjustab globaalset soojenemist, sest aja jooksul muutub planeet soojemaks. Arvatakse, et sellised temperatuurimuutused mõjutavad kliimat, ilmastikku, põllukultuure ja haigusi.

1970. aastal lõi USA president Richard Nixon EPA. Samal aastal võeti vastu puhta õhu seadus, mis andis EPA-le volituse kehtestada föderaalsed heitkoguste standardid kõikidele sõidukitele ja seadmetele. Varsti pärast seda hakkas EPA jõustama föderaalseid heitgaaside standardeid, kui nõudis USA autotootjatelt katalüsaatori paigaldamist igasse autosse.

Katalüüsmuundur on seade, mis vähendab sisepõlemismootorite põletamata süsivesinike ehk kütuse toksilisi heitmeid. EPA katalüüsmuunduri nõue vähendas põlemata süsivesinike toodangut 85%. Alates 1970. aastatest on heitkoguste kontrollimiseks kehtestatud rohkem seadusi.

1991. aasta juunis kiideti heaks puhta õhu seaduse muudatus. Selle seaduse muudatuse eesmärk oli tugevdada föderaalseid heitkoguste standardeid programmi kaudu, mida nimetatakse riiklikeks madala heitkogusega sõidukite standarditeks (NLEV). Nende standardite eesmärk on autode heitkoguseid veelgi vähendada, rakendades eeskirju kolmes etapis või astmes.

Esimene tasand, mida rakendati aastatel 1994–1999, põhines lubatud heitgaasidel sõiduki kaalul. Teine tase hakkas kehtima aastatel 2004–2009 ja klassifitseeris sõidukid heitestandardite tabeli järgi. Sellel graafikul madala reitinguga autod peeti puhtaks, samas kui kõrge reitinguga autod eemaldati tavaliselt vastuvõetamatute heitkoguste tõttu.
Föderaalsete heitmestandardite kolmas tase hakkab kehtima aastatel 2010–2016. See lisab California osariigi ranged heitmestandardid riiklikesse eeskirjadesse. Californiale anti volitused kehtestada oma heiteeeskirjad osaliselt osariigi halva õhukvaliteedi ja vajaduse tõttu võtta EPA poolt ettenähtust veelgi rangemaid meetmeid.