Glebe on maatükk, mis kuulub kirikule. Seda kasutatakse kiriku ja selle personali ülalpidamiseks ning mõnikord ka raha kogumiseks, mida saab saata koguduse asukohta. Glebesid on oma ajaloolisest päritolust oluliselt kahanenud, mistõttu on paljude arenduste ja valduste pealkirjades see sõna, viidates nende päritolule.
Glebe maa mõiste on üsna iidne, kuigi termin ise pärineb alles 1300. aastate algusest. Enamik religioone on tunnistanud, et maa on vajalik kiriku enda jaoks koos sellega seotud rajatistega, nagu töötajate eluase ja ruum kiriku heategevuseks, nagu lastekodud. Lisaks nendele maadele kuulusid paljudele kirikutele ajalooliselt ka talud, tehased ja muud maad, mida sai kasutada kirikule tulu teenimiseks. Feodaalajastul võis kirik neid maid kasutada tohutu võimu omamiseks ning see sattus sageli konflikti jõukate isandate ja maaomanikega, kes pahandasid kiriku kontrollitud maa suurust.
Ajalooliselt kuulus glebe maa omandisse preestri, ministri või pastori ametit pidanud isik. Maad võis rentida ja kasutada nii, nagu valitsev elanik vajalikuks pidas, ning kui ta pensionile läks, suri või vallast lahkus, läks glebe tema järeltulija kätte. Mõnikord kasutati seda stiimulina preestrite elama asumiseks, nagu Ameerika kolooniates, kui maapiirkondades teenima soovinud inimesi premeeritakse märkimisväärsete glebe-maadega.
Algselt eeldati, et kirikud peavad end täielikult ülal pidama glebe tuludest, saates kümnisest saadava tulu emakirikule. Aja jooksul hakkas süsteem muutuma ja kui glebe kahanes, lubati kirikutel jätta rohkem kümnise sissetulekust. Maa omandiõigus läks paljudel juhtudel ka kiriku kontrolli alla, mitte ei kuulunud turgu valitsevale omanikule, et edendada kogu kirikule kasulikku majandamist.
Mõned kihelkonnad on rahapuuduse ja religioosse usu muutumise tõttu sunnitud müüma tükke oma glebe maad. Elamispindade järele on mõnikord suur nõudlus, eriti kui elamud on vanad, kuna mõned inimesed peavad vanu kirikuelamuid esteetiliselt või isiklikult soovitavaks. Vanad pastoraadid, pastoraadid jms asuvad sageli ka kiriku ja surnuaia läheduses, luues suhteliselt rahuliku ja vaikse keskkonna, mida paljud inimesed hindavad.